O sol, o mar, os vinhos, os doces, o fado

Olen kolinud

2010-08-21T19:46:00.001+01:00

Uueks aadressiks on: http://etioopium.tumblr.com

Reisisaatja aktsioonis

2010-02-20T23:26:00.002Z

Oli vaja üle päris pika aja bussiga sõita (ja paar korda). Sisenesin bussi keskelt suurest uksest ehk siis just sealt, kus reisisaatja seisis. Läksin peale TLÜ juurest ehk sisse tuli palju inimesi, istekohta ei saanud. Sisse tuli teiste seas ka üks noormees kohvitassiga. Nooremapoolne "kollane vest" kohmetus sellepeale ja mühises vaikselt:

"Kuuled vä, bussis ei tohi juua, joo ruttu ära!"

Teine kord, teine päev, teine aeg ja bussi peale minnes tunnen ära sama reisiteenindaja! Paar peatust hiljem tuleb peale teine mees, kellega nad hakkavad midagi rääkima. Seejärel võtab seljast ära vesti ning veel kaks peatust hiljem lihtsalt maha koos kokkuvolditud vestiga oma käes! Teine mees jätkab sõitu ka sellest peatusest edasi, kus ma maha lähen, seega ei saanud aru, kas oli vahetuse lõpp või nii käivadki asjad (et ega keegi ei kontrolli, kui tahan, lähen kus iganes maha ja kui viitsin lähen pärast tagasi bussi peale kui see tagasi sõidab).

Banaanivabariik

2009-11-16T16:00:00.006Z

Ei ole juttu Eestist ega poliitikast, hoopis Türgi lõunatipust Anamuri regioonist, mis nimetab end uhkusega banaanivabariigiks, kus tänaval skulptuurideks on banaane kandvad naised ja linnapea räägib, et "meil on arenenud majandus, siia tulevad pesitsema kilpkonnad ja kõikjal kasvavad. Ja välismaalasi saadavad fotograafid, korraldatakse uhke kultuuriprogramm, kutsutakse linnavalitsusse vastuvõtule ja tehakse ajaleheartikkel (http://www.anamurgundem.com/iste/haber_detay.asp?haberID=615 - tegelikult ütlevad need pildid kõik...). See oli siis reisi lõpp-punkt ehk Kiievist Küprose juurde välja rongide ja bussidega... käies vahepeal ühes maailma suuremas ehitises (tegelikult kahes - ka Istanbuli Hagia Sofia), lauldes bulgaaria keeles karaoket, otsides erinevusi kreeka ja türgi kohvi vahel, nentides, et Kreeka on ilmselt maa, kus ükskõik, mida tehes on kõige raskem enda nimelist tänavat saada (sest ees on vaid Aristotelese, Platoni jne tänavad).

Ning kõige selle juures püsides kolme nädala jooksul koguaeg samas ajavööndis (st. teoreetiliselt - Türgi "reaalne aeg" on "ca 1-2 tundi hiljem" ja "kõik toimub täpselt siis kui toimub", mitte siis kui plaanis ette nähtud - isegi linnapea võtab endale vabaduse kõik ajakavad ümber mängida, öeldes lihtsalt, et ta pole sellel päeval linnas).

Tagasi Eestis ja sealiha süües ning uudiseid lugedes, kus kogu elu keerleb seagripi ümber, on mul Türgist tulles rahulik meel - ubade ja lambalihakebabi maalt ei saanud ka teoreetiliselt seagrippi saada, ilmselt nimetataks seda lihtsalt teistmoodi.

Kuidas teil Eestis ilm on?

2009-11-03T18:51:00.007Z

"Soojal lõunamaal" näen telekast, kuidas Sofias sajab lund. Ise olen juba küll mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool ja näen õrna lund vaid mäetippudes sügiseselt lehtedes puude kohal. Siin ikka külm vihm ja udu. Sofia oli veider segu kõigest - iidsed kirikud, kommunismiaegsed paleed, Pariisi järgi tehtud juugendstiilis majad, laiemalt reklaamimata mõnusad keldri- ja korteribaarid ja kõige all hämmastava kultuurikihiga vana linn, millele uued majad on lihtsalt peale ehitatud ja kaevata saab vaid tänavate alt. Räägitakse, et kesklinna krunte ei osteta mitte sellepärast, et maja ehitada, vaid sellepärast, et selle alt midagi leida. Ja see võib ka nii olla, arheoloogiamuuseumis toimunud vastuvõtul sai vabalt toetada 1. saj. e.Kr. hauakivile või 5-meetrilisele sambale või asetada veiniklaas 4. saj. p.Kr. mosaiigile.

Mägedes on aga minu elus nähtutest kõige vapustavamad kloostrid ja väikelinnad endiselt ilusti vanas stiilis säilinud. Homme ilmselt hommikul edasi Kreekasse Thessalonikisse ja ülehomme Istanbuli.

Jalle teel;)

2009-10-28T19:40:00.007Z

See postitus tuleb Bukarestist... Paev on seljataga, mille jooksul joudsin ara kaia Cheopsi pyramiidist mahult 2% suuremas ning miljoni kuupmeetri marmori ja 220 000 ruutmeetri vaipadega ning Ceausescu isikliku teatrisaaliga parlamendihoones ehk mille valmimist megalomaan ara oodata ei joudnud ning 70ndatest sailinud keldridiskoteegis, kus parasjagu oli elekter ara, nii et kyynlavalguses nagi see veel syrrim valja. Rumeenia on vist ainuke riik, kus parlamendihoone on koige populaarsem vaatamisvaarsus (voi yks kahest koos Dracula lossiga), turiste pole Bukarestis toesti mitte kusagil naha ja ega neilt ei osata midagi kysidagi - mu parlamendihoone kylastus oli tasuta, sest 50-kroonist piletit kysiti vaid mu rumeenlaselt sobralt, kellel polnud yliopilaspiletit kaasas ning 200-kroonise pildistamispileti olemasolu tuuri ajal pildistades kellegile ei lugenud. Kuigi tegelikult voiks turiste olla kyll, kesklinnas on palju vaikseid tanavaid vanade uhkete majadega ning monusaid tanavakohvikuid. Igatahes on siin moned pildid 2,5-km jalutuskaigult palees, mille kaigus naidati 5% paleest.

Kiiev oli tegelikult taitsa monus linn ja ka turistitamise sai ara tehtud kaies enne rongile minekut labi kloostris, selle kaikudes ja nahes vaadet yle joe paris kenadele elurajoonidele. Ning siis 28 h rongis, mis oli onneks ukraina/vene rong, mitte rumeenia oma milledest raagiti oudusi. Moskva-Sofia rongis sattusin samasse kupeesse tadikese ja tema puuriloomaga, mida alguses pidasin eilieniks voi suureks rotiks voi hamstriks, aga tegemist oli vaikese piiksuva koeraga. Kupees sai veidi teed jagatud ja Kiievist ostetud kalamarjamaitselisi Lay'si kropse (jah, on sellised asjad!), aga siis laks tadike korvalkupeesse, sest seal "saab ta koera vabamalt ringi jooksutada". Tee oli hea, aga ebameeldiva yllatusena kysiti selle eest lopuks raha. Kuna olin vaid 10 krooni eest hrivnasid jargi jatnud ja muud raha polnud peale suurte eurode, ootasin rongist valjaviskamist voi vahemalt soimu (sest arrogantne sovjeti teenenduskultuur vohab Kiievis ja Ukrainas endiselt oma eiteamitmendas nooruses ja ristsona on kiirsoogikohaski olulisem kui klient), aga meeldivaks yllatuseks jai mul kolme tee eest maksmisel 7 grivnast veel pool jargi (kusjuures pesu laenutus, mis maksis hinnakirjas monikymmend krooni on onneks hinna sees, aga no teed hinna sisse ei saa panna - mitu tassi inimene ikka teed jouab juua?).

Ahjaa, Kiievis olid veel presidendivalimised ka nagu ka Bukarestis. Aga Kiievis oli peavaljakul suur Julia bloki kontsert ja kihutusyritus...

Homme ohtul Sofiasse. Eks naib, kas saan sama rongi peale, mis Moskvast Sofiasse veereb (ehkki inimesed on nagunii uued).

Soda labi! Kas toesti?

2009-08-09T18:34:00.005+01:00

Paris erinevad tunded Kosovost. Yhest kyljest pole kuskil naha kuuliauke peale mone yksiku kokkukukkuud maja ja seda ei saa ka oelda, kas seda tegi soda voi maja vanus ning igalpool kaib meeletu ehitustegevus, ka kiirteed ja autod uhkemad kui Eestis kuigi enamasti Saksa, Sveitsi voi Norra numbritega (suveks puhkusele tulnud mujal tootavad kohalikud).

Teisest kyljest, ma pole kuskil mujal nainud ega kuulnud spets liiklusmarkidest tankidele! (kahjuks ei saanud yhtegi pildile, akki saan homme, aga enne sildu olid eraldi kiirusepiirangumargid soiduautodele ja tankidele!)

Ja siis tanase paeva boonus... kaisin Mitrovices ehk linnas, mis juba 10 aastat jagatud joega serblaste ja albaanlaste vahel . Ning mille silla peal kontrollivad serblased, et albaanlased yle ei tule (vastupidi on kord leebem), albaanlaste endi turvalisuse nimel! (piltidel albaanlaste

poole lipud ja serblaste lipud ja politsei silla otsas) Mina voin kaia, kus iganes aga samast linnast parit albaanlastest sobrad pole viimased 10 aastat kordagi saanud oma linna teisele poole joge. (okastraadi kera pildi peal on ka silla peal). Joe poolte vahel on vahe ka - serblaste poolel on hallid majad, tapselt nagu olid 10 aastat tagasi, albaanlaste poolel remonditud ja

varvilised (kuigi albaanlased kurdavad, et tanu EL missioonile ja vahemusrahvustele suurte oiguste andmisele on serblased palju priviligeeritumas seisus).

Ja ponevaks veel laheb, homme loodan ara kaia lounas

Prizrenis, kus Wikitraveli jargi alles 5 aastat tagasi albaanlaste ylestousu kaigus poletati ja lasti ohku suurem osa ca 13-15 sajandist serblaste kirikuid ehk vahemalt pooled vaatamisvaarsused (jargi on veel kyll mosseed ja saunad). Paris kreisi ja pole midagi kuulnudki... (voi on serblased liialt editinud seda juttu, a la venelased kirjutamas pronkssoduri ohkulaskmisest, sest seal polnud kirjas ka busse Prishtine-Prizren, kyll aga Belgrad-Prizren)

Mustamaelt

2009-08-09T17:39:00.008+01:00

Pool paeva bussis ja Montenegro rannik poole paevaga... missuguseid ohvreid peab tooma, et Kosovosse jouda. Ja teine pool jai bussis olemata tanu Siirile ja Pusale, keda ma lennukis nagin ja kellel oli Dubrovniku lennujaamas rendiauto ootamas. Suur Hvala teile;)

Nii et sai ka peatuda ja aknast teisel pool veidi pilti teha. Ja turistikohas 10€ eest keskparaseid kalmaare syya (vrdl. lounas - Ulcinj - maailma parim guljass ja suur hunnik salatit ja 0,5 l olu kokku 5€ ja Prishtines Kosovos on yldse raske soogi eest yle 1,5€ maksta - ja, jah,siin on eurod!). Ning koige paremad puuviljad on need, mille ymber on koige rohkem herilasi (sest koki ploomid ja nektariinid on otšen sladkie).

Aga Montenegro rannik on selline...kinnisvaraarendus... ja tais inglise- ja venekeelseid silte (jah, vene, sest serbiat kirjutatakse seal ladina tahestikus). Ja kaljuteel onnestus ka selline koht ara naha, kus oli tee ja mere vahel kallakul mitmeid autovrakke (jah, mitte 1 voi 2, aga palju!), aga enamasti olid mere ja tee vahel kas majad voi poosad.

Nii, aga praegu ei tule rohkem. Pole palju maganud ka - kl 7

hommikul joudis oobuss Kosovosse Prishtinesse ja siin ma praegu olen. Ja kui arvuti enam ise aknaid kinni ei lykka ja vahepeal netilaineid ka saab kylalistemajas, siis akki saan ka Kosovost paar sona jargmisse postitusse (pilte laen ka yles, aga lootust ei ole vist kohale joudmiseks!).

Bussi pagasiteenus (koti alla pagasse panek, aga muidugi mitte parastine kontroll, et kas igayks saab oma) muide annab igale reisijale yhe euro eest lisavaartust ning koik maksavad, selle eest saab ka tseki. Kusjuures alguses sai nappu vibutatud 1€ kysimise peale, et "oh, no, you are not ripping me off!" ning tootas ilusti;) Hiljem, kui teadsin, et koik maksavad, ei lahe see enam labi. Nagu ei lainud labi ka trikk, et mul on ainult 20€-ne, mindi kuskile kioskisse lahti vahetama!

N-liit, E-liit, what's the difference?

2009-08-07T09:26:00.003+01:00

Postkasti tuli kiri - "Euroopa Komisjon otsib kahemiljonindat Erasmust" - kuna Erasmus programmis osalejate hulk ületas kaks miljonit, siis otsitakse eelmisel aastal käinutest ühte, "kes vääriks järjekorranumbrit 2 000 000. erasmuslane" /---/ "lõpliku valiku tegemisel võtab EK arvesse soolist tasakaalu, erivajadustega üliõpilaste mobiilsust, jne" ehk kuigi iga mineja ju ilmselt registreeritakse numbriga andmebaasi, ei sobi ju otsida taga numbrit vaid peab valima ideoloogiliselt meeldivama kandidaadi.

Tuli meelde üks Dovlatovi essee, kes töötas N.Liidu ajal Tallinnas ajakirjanikuna, kus otsiti sünnitusmajas Talinna poolemijonindat elanikku (ajal kui Maardu ja Saue olid ka veel Tallinn) - sündinud laps pidi olema kindlasti segaperekonnast, vanemad ei tohtinud olla joodikud jne.

Et nartsissist mu sees otsustas, et see tiitel on just minu jaoks ning palju vaeva ei nõutud (1 lk ankeet, kus küsiti sünniaastat, sugu, jne, loomulikult ka disability'd ja siis tuli max 2 lk kirjeldada oma Erasmust ja elu pärast seda - kas seda pole juba üleliia palju informatsiooni teha objektiivne otsus?), siis sai ka praegusel ülikiirel nädalal asi kiiresti ära tehtud. Eks siis näeb, kas "valgel heteroseksuaalsel puueteta mehel" on šansse...

The first 72 hours of a new life:)

2009-05-28T12:51:00.007+01:00

... and my first posting in English (I guess)... in case there were some readers from abroad:)

No, I did not become a dad, well, no and yes:) But here is a website you can check out: http://www.ctrl-f.eu/beta/. It is still in testing phase, for friends to comment, add data, make suggestions, find errors. Many things are still to be finalized, mostly about design. When it is ready, it will be moved to root domain, announced again and more widely.

Ctrl-F was almost ready for awhile already and because things tend to become obsolete, I thought it was better to push it until a phase, where you can use its functionality. So going now to first 72 hours (I sent messages to my friends in Facebook, until it threathened to block my account for spamming... wtf... if someone is making any test, then there is a button to tell all your friends, but if someone just wants to reach all their friends with something once in a century, it is called spamming:D But let's be friends with Facebook, so I stopped this time...), in first 72 hours:

I received lots of feedback that it is a cool site and idea, some told that they are going to use it Ctrl-F for sure and some replied me with the links (which you can actually add yourself at the site)
I received some comments about the design, functionality, content
Ctrl-F was translated into Italian, Serbia, Turkish. Russian translation was checked and corrected. So it total there are now 7 languages available and passwords have been given to translate it to German, Dutch, French, Croatian, Spanish - if you want to translate it to your language, tell me;)

Thank you all for your help;) For those of you who have still not visited Ctrl-F yet, Ctrl-F is different from others (at least we hope it to be):

it gives you only the most popular site (or top 3 if you want)
you don't need to know the language you are searching information in
you don't need to search in the lists, scroll the page, etc. because everything is on map
the site improves together with people using it (like Wikipedia:D But cooler:D)

Thank you also for Tanel, Tauno and Andres, who have been making the website so far, and keep checking the site as we still have plenty of ideas how to improve Ctrl-F!

As for my blog, I can keep commenting things in English if these concern Ctrl-F but the other posts I will carry on in Estonian - not that I want to comment on other nationalities (well, only sometimes) but because I often want to write about differences in Estonia and some another country, which might not be understandable for readers abroad:)

And sorry, no photos, this time. Or maybe two, for missing Granada:)

A queimar...

2009-05-19T09:04:00.012+01:00

... ehk eestikeeli "põlemas". Lintide põletamise pidu Portugalis on seekord läbi. Õigemini peod, sest Coimbrast on komme levinud ka mujale üle Põhja-Portugali. Käisin ka Portos ja Keila-suuruses veiniregiooni linnas Lamegos, kuid Coimbra oli kõigist kaugelt üle (siiski, Lamego oli oluliselt üle Keilast). Väike pettumus küll oli kui lubatud tasuta õlut ja pirukaid sai vaid ühel päeval, kui seda jagati paraadil osalenud umbes 100-st isekaunistatud veoautost, mis olid täidetud lõpetajate ja teiste tudengitega ning see, et kontsertide eest pidi maksma ja päevade kokkuvõttes üldse mitte vähe, aga nädalane pidu oli korvas seda kõike kuhjaga.

Queima ajal võib Coimbra tänavatel kõike näha nii ettekujutatavat kui ettekujutamatut;), vaid üks põnev vaatepilt jäi mul endal nägemata - kuidas liigub pärast paraadi paksu prügikihi sees tänavatel (jah, kogu sodi tänavale! aga mitte ainult, kuna asjade loopimine käis ka autokastis, siis võis palju leida ka terveid õllepurke ning isegi 5-eurose)... väidetavalt tuli ca 5-10 min pärast paraadi lõpuu tänavatele sadu koristajaid ning järgmise 10-15 minutiga oli tänav puhas. Ja tõepoolest, seda isegi Portugali tänavatel nii tavapärasest koerasitast, ilma milleta ei tundnud linna enam äragi:)

Nüüd siis juba nädal aega Andaluusia, merd olen näinud, isegi kahel korral, aga randa pole jõudnud - siin muudki huvitavat teha - mäel käia (jah, kas pole loogiline, et kui mais Hispaanias olla, siis ei käi mitte rannas vaid lumel ja selleks laenad riided-varustuse veel küla pealt kokku...) ja muuseumide päev:D

Mai keskpaik on Andaluusia külastamiseks superaeg - tasuta muuseumid ühel nädalavahetusel, hooaja viimanne päev suusakeskuses (ja vastavad soodused) ning kõikjal õitsevad lilled ja rohelus (eriti Córdoba ja aiad, ka ilmselt Alhambra, kuhu jõuan homme). Alhambra seinalt on ka pärit araabiakeelne tekst, mis hispaania keeles on: "no hay en vida nada como la pena de ser ciego en Granada" ja eestikeeli, et elus pole midagi sellist nagu kahju olla pime Granadas. Olen täiesti nõus!

Ümbruskond vajab vahetust?

2009-04-13T19:53:00.002+01:00

... kui liiga kaua ühe koha peal olla (=Eestis), siis hakkan liiga tõsistest teemadest mõtlema-kirjutama:)
Kui Sulle tundub, et tänaval on neid rohelisi reklaame liiga palju (mis väidavad, et vahetust ei vaja mitte Edgar või Ratas vaid Eesti), siis mine sõida korraks bussiga...
Ma ei hakkagi mitte seda kommenteerima, et tegemist on labase kopeerimisega (ebaprofessionaalselt näivate markerijoontega paberil) või et kampaania sõnum on täiesti mööda - tulekul ju esimesena Europarlamendi valimised (kas see K-erakonna teadlik üritus apelleerida oma valijate lollusele, sest Eestit me ju hetkel veel ei muuda või valimisseadusest tulenev võimalus teha reklaami, et ärgitada inimesi toetama valitususe kukutamist???). Aga hoopis seda, et täna õnnestus mul 11-minutise bussisõidu jooksul näha filmiklippi "Eesti vajab vahetust" 28 korda!!! (+ veel loendamatult rohkematel prügikastidel samal ajal tänava ääres)
Klipp on pandud busside ekraanidel jooksma iga reklaami vahele ja korraga 2 korda järjest...

Minu meelest üks kõige räigem reklaami massiga pealeminek Eesti ajaloos üldse? (kujuta veel ette kui sõidad bussiga iga päev 2x30 minutit) Eks näib, mida arvab KE valija (bussiga sõitja sihtgrupp?)... Kas tal on ka teatud mõistuse piirid ees ja hakkab tal ka liigsest reklaamist paha? Või ei märka ta seda enam üldse? Või on teda selle reklaamiga võimalik korduvalt ja korduvalt võimalik veenda, et ta Ansipit ei usu ja KE on ikka üks õige valik... Europarlamendivalimistel...?

... Tartu

2009-04-11T12:24:00.002+01:00

Või noh, Tapa või Mustla või Aegviidu või Suure-Jaani või Soomaa või mõni teine tore Eesti koht, kus nüüd ringi sõidan (Tartu sobis paremini kokku eelmise postituse pealkirjaga Maltalt...)
Aga tahtsin öelda, et nüüd olen Eestis;) Ja siin on ka fun igalpool ja koguaeg kuigi blogi on vait, sest midagi eriti põnevat ja üldhuvitavat ei ole olnud mul just palju kirjutada. Ja need, kes kaasas on olnud, teavad isegi, mis toimus. Vähemalt enamvähem teavad...

Järgmise sõiduni ka üle kahe nädala aega:) - marsruut Saksamaa (http://congress2009.efpsa.org/), Coimbra (Portugali suurim festival; http://2009.queimadasfitas.org/) ja siis veel ca 10 päeva Lõuna-Hispaania (või Portugal või Maroko). Kõige enam ootan Queima das Fitast, millest on räägitud Portugalis ulmelugusid, kus on kohal 200000-300000 inimest, nädal aega kontserte, ilusad ilmad, tasuta õlu:)

Nii et siin Eestis tegelen veel asjadega, millega on vaja tegeleda. Vahepeal aega surnuks lüües leidsin Facebookist ühe "huvitava" asja:P - saab sõpru hinnata... noh, teadsin seda juba ammu, aga et sela tekivad pingeread... ja ka mitte ainult sõprade vahel vaid ka nt Eestis jne. Vot ja siis leidsin, et olen kõrgeimal kohal sellises kategoorias nagu "the cutest":D Ja Eestis koguni 14. kohal:P, nimekiri algab Lauri Pihlapiga, olen koht kõrgemal Eikost (tervisi, Eiko, kui Singapurist või kuskilt seda loed:P) ja ntks 7 kohta kõrgemal Karoli Hindriksist. Ja Anu Saagim või Ingrid Tähismaa polegi mulle veel helistanud?:P Ega siis midagi, hoidke silmad lahti anonüümsete vihjete saatmiseks, et "Cutie-Priit käis poes" või "ei usu igavesse armastusse"...
(eelnevat lõiku loe palun läbi tugeva eneseirooniaprisma...)

Tallinnja

2009-03-14T23:14:00.005Z

... ehk malta keeles tähendab "tallinnja" "triibuline" või samuti ka kohalikku bussi (mis on punase triibuga ja muidu kollane nagu pildilt saad näha...) ja tavaliselt kirjude joonistuste ning kahtlaste sloganitega.

See siis sissejuhatuseks Maltal käigu kirjeldamiseks - riik, millel elab pea Tallinna-jagu inimesi kuid on sama suur kui 1,5 Muhumaad. Kuid ringisõitmine võtab ikka kohutava aja, sest suuremal osal Malta saarest on asustus või vähemalt 60 km piirang. Tänava sildid "suure maantee ääres näitavad": üks linn 1 km, teine linn 1,5 km, kolmas linn 4,5 km. Kõik!

Ja seda uskumatum on, et linnad on üksteisest nõnda erinevad - on olemas pidude linn (St Julian), kalurite linn (Marsaxlokk), muuseumilinn (vana pealinn Mdina) ja muidugi pealinn-shoppinglinn-turistilinn (Valletta). Ja kui esimestel päevadel vaid St Julianis olles tekkis mõningane pettumus - ilm oli tormine, päikest ei näinud, vanu maju polnud (mõnikümmend aastat tagasi olid seal vaid niidud), siis Valletta ja vaade Vallettalt üle lahe "Three Cities" linnadele (3 üksteisega kokkukasvanud linna, nimed pole olulised:P) oli imeline.

Paarisaja kirikuga Malta (kujutage ette 1,5 Muhumaad, kuigi jah ntks nägin ka kirik-baari - miks mitte... saab ühe korraga kahes ära käia, Santa Maria altar oli ka...) on hirmuäratavalt rõhunud sisuliselt vaid turismile (ja inglise keele õppele) ja nüüd kui inglastel-itaallastel raha otsas, võib nende elustiil (kõik peab olema posh, räägivad palju sportautodest, megajahtidest, miljonite eurode väärtustest korteritest) saada suure tagasilöögi. Sest kalapüük, laevaremont, põllumajandus ekspordiks on suuresti ära lõpetatud ja selle asemel diversifitseerivad turismi finantssektori kõnekeskused ja filmitööstus ja -stuudiod. Pole just parim kokteil tänasele majanduskeskkonnale?

Tagasiteel oli tänu lennu hilinemisele veidi aega ka Riias ringi jalutada - teisipäevane õhtu oli vanalinnas pea täiesti tühi nagu ka baarid ja menukoht Pelmeni. Vanalinnas teiste majade kukile ehitatud nõuka-aegne maja on maha võetud, ei tea, kas seoses kriisiga see auk nüüd jääbki (või teab keegi midagi rohkem?). Positiivne külg on selles, et Pelmeni wc on nüüd tasuta:)

E já tenho voltando

2009-02-13T20:51:00.002Z

Tagasi. Juba nädala. Olin vist tõesti kaua ära - polnud näinud veel Swedbanki siltegi ja need tundusid nii imelikud tänaval, aga samas nägin veel ka Hansapanga silti;), Väike-Maarjas. Ja talvejope kandmise tundega hakkan juba ära harjuma ning talvesaabaste leidmisega läks hea mitu päeva. Polnud tõesti miinuskraade ega lund maas näinud juba kevadest saadik (kui välja arvata bussi aknast Astuurias).
Suurem osa asju, mida (keda) näha, teha, süüa soovisin Eestis ja millest puudust tundsin, olen juba jõudnud ära teha. Suusad ka kapist välja võetud;)
Millest Portugali asjadest puudust tunnen praegu Eestis - kindlasti väikesed kohvitassid cafezinhoga ja muidugi sõbrad, aga suurt muud ei tulegi pähe. Või veel on olnud niii kiire, et pole aega olnud mõelda selle üle, mida siin pole ja seal 15 kraadi käes on:)
Või äkki ei tahagi ma niiväga tagasi?... maikuus küll nädalaks või kaheks Portugali suurimale festivalile ja võib-olla üldse Euroopa suurimale tudengifestivalile, kus tasuta õlu, nädal aega kontserte ja sajad tuhanded inimesed. Ja seniks tuleb leida viise mitte keelt ära unustada...

Konstantinoopolist...

2009-02-02T20:24:00.011Z

Istanbul on veega ja teede (nii vee- kui maa- kui ka kultuuride) ristpunktiks olemisega väga tihedalt seotud olnud läbi kogu ajaloo. Sillad üle Bosporuse said aga alles mõnikümmend aastat tagasi valmis ja ikka veel käib suur osa ühistranspordist laevade ja veebussidega (ka veetaksodega ning sillad on tasulised ja ummikud on Istanbulis pidevad). Öösiti vale viimase veetakso peale selles hiiglaslikus linnas aga sattuda ei tahaks...

Idamaa, mis idamaa. Kohvikutes-baarides ei olnud pea ühtegi korda, mil arvega petta ei üritatud (lisati midagi, mida me polnud tellinud) ja oma kohvikusse-poodi kutsujad ei lase tänaval rahus liikuda. Seda imelikum on, et autoparklas antakse lihtsalt võtmed suvalisele töötaja-tšurkael, kes siis kõik autod väga tihedalt kokku pakib parklasse. Kui auto ära kaob või midagi juhtub, kindlustus ei kata muidugi...

Jõudsin üle vaadata suurema osa turistilinnaosasid vanemas osas, paleedesse ei jõudnud pea üldse. Aga see-eest nägin vaadet Marmara mere saartelt Bosporuse siisesõidule ja seal oma järjekorda ootavatele tankeritele ning teistsuguse Istanbulina pea Musta mere äärset kalurilinnaosa (päris Musta mere äärde ei saa, sest vastu tuli sõjaväeosa), ja muidugi ka kõike vahepealset, busside ja veebusside vahetamist jne, mida lahkelt näidati. Lõpuks saan juba millestki aru isegi:)

... ja ka sellest, et kui miski on väga lähedal, siis võib see olla 40 minutit, aga loomulikult mitte jala vaid 40 minutit bussiga. Kauge tähendab juba seda, et sama päeva jooksul edasi-tagasi ei jõua... kuigi muud Türgi must-see kohad Izmir ja Efesos pidid ka "lähedal olema", vaid 8-10 tundi bussis...
Eestiga vist suht raske ära harjuda... aga noh, kui viimase 12 kuu jooksul olen käinud nii São Paulos, Tokyos kui Istanbulis peabki Eesti va(¨)ikse ja rahuliku kohana tunduma;)

Samm-sammuline harjutamine Eestiga

2009-01-25T21:31:00.003Z

Istanbul, selgub, et on tore koht Eestiga harjumiseks peale Portugali:) - ilm on sama ja tänavatel on näha mustadest ja valgetest kividest mosaiiki, aga harjuda saab siin ajavööndi, blondide tüdrukutega tänavatel (värvitud loomulikult), õllede suurusega (Portugalis tavaline 0,2 l), veinist kangema alkoholiga, saunaga (temperatuur on küll sarnasem jahtuva saunaga pärast kütmise lõpetamist tunni-kahe pärast ja meile tuntud türgi sauna tavalises ümbruskonna saunas polegi), ö ja ä tähtedega.

Ei mäleta küll Eestit nii hästi, aga loodan, et mõnede pearättide ja mošee tornist kõlavate kutsetega ei pea pikemaks harjuma, samuti ei saa enam kuulda fraase, et "Lähme nüüd Aasiasse/Euroopasse, seal vahetame bussi...", "Ta on praegu Euroopas, aga saame paari tunni pärast kokku" vms. (jah, nii räägitaksegi). Ja Istanbuli ("riigist") vaid ca tunni kaugusel on saared, kus pole ühtegi autot peale operatiivautode, vaid hobuvankrid ja jalgrattad jaq kus elavad pealegi vaid kõige rikkamad inimesed...???

Portugalist ärasõit läks enam-vähem kiiresti. Kuna praegu reisil, siis pole veel täielikult aru saanud, et Erasmus läbi (näis kui kiiresti kohale jõuab Eestis), viimane päev läks korteriomanikuga vaidlemisele nagu seinaga elektriarvete üle ca üle tunni, aga tema erakordselt lollidele argumentidele oli väga raske vastu vaielda lõpuks, kui kõik asjad tahtsid veel pakkimist ja Lissaboni rongini oli aega vaid veel 2,5 tundi.

Ja siis Lissaboni lennujaamas jäin valge inimese tundest tõeliselt ilma kui British Airways leti töötaja leidis raamatust, et Türki lendamiseks peab kõigil olema viisa. Ütlesin, et Eesti kodanikel ei pea ja näitasin väljatrükki VM kodulehelt. See teda ei huvitanud, sest tema raamat ütleb teisiti, ja igaks juhuks peab ta kontrollima, kas mul kõik ikka viisaks olemas on (õnneks oli kirjas, et selle saab piiril lihtsalt 10 eur eest jm), sh tagasisõidupilet... mida ma loomulikult plaanisin trükkida Türgis. Tahtsin neile netis näidata, aga tuli meelde, et arvutis .pdf olemas. Portugal pole aga Eesti, ning raamatus polnud .pdf võimalust kirjas, nii et mulle anti juhised internetipunkti otsimiseks hoopis selle asemel et lasta mul lõpuks ikka check-in teha. Ning siis kui lõpuks koha üles leidsin, selgus loomulikult, et printer ei tööta hetkel ja i-punktist, et ega mujal trükkida ei saagi.
Nii et BA neiu pidi jämedalt raamatu eeskirju rikkuma ja tegema mulle check-ini vaid .pdf pileti alusel riiki, kuhu sisenedes löödi lihtsalt tempel passi mingite küsimusteta. Aga igaks juhuks ütles, et hoidku ma arvutit käepärast ja fail lahti, "kui keegi küsib küsimusi" ja pardale mineku juurde tuleb ta "isiklikult kohale".

Mitmed tunnid lendu kulusid ära eelmistest öödest toibumiseks ning London-Istanbul lennu toit oli isegi väga hea üllatavalt. Aga nüüd siis Istanbulis veel mõna aega ning ehk jääb isegi aega kaugemale sõita...

... ja juba kevad?

2009-01-18T18:22:00.003Z

... väljas soojem, kevadelõhnad, linnud laulavad, kõik, mis vahepeal jõudis olla teistsugune, muutub jälle roheliseks...
Uus aasta tuligi siis Hispaanias, Galiitsias, Ourenses. Veel jõudsin ära käia Vigos, Santiago de Compostelas, A Corunhas, Lugos, Oviedos, Gijonis, Burgoses...
Hispaania moodi tuleb uus aasta tormiliselt, kõik löövad ennast nii üles kui võimalik, enne uue aasta tulekut süüakse ja siis saabumise hetkel süüakse igal eelneval sekundil üks viinamari, kokku 12 tükki (või vaadatakse telekast, kuidas punane ja kollane pall söövad viinamarju ekraani eri otstes ja siis saavad lõpuks kokku, suudlevad ja moodustavad Mastercardi logo...) ja siis liigutakse linna peale...
... või siis suvalisse korterisse (minu sõbra sõber märkas tänaval liikudes järsku ühte maja, kus tuli meelde, et tal seal ühe korteri võti taskus, ja sinna me läksimegi. elanikud pidid parasjagu mujal linnas olema)...
... ja siis mõned asjad ei muutu... näiteks hispaanlased teavad Eestit üllatavalt palju... juba Portugalis teati, et ah, Eesti, teil oli seal Eurovisioon. Ise ei mäletagi seda aega enam või mitu aastat tagasi see üldse oligi, aga kogu Hispaania teab ikka just selle järgi, sest sellel aastal oli Hispaania üle pika aja osalenud ja kellegi väga kuulsa lauljaga... vist kui õigesti mäletan.

Aga eksamid juba peaaegu läbi, üks vaid veel jäänud. Alla nädala veel jäänud olla, siis veel 10 päeva Istanbulis ja siis tagasi Eestis...

Feliz Natal

2008-12-18T17:33:00.003Z

Jõulud on tulemas. Mul veel viimane detsembri eksam poole tunni pärast teha. Keel nii piisavalt suus, et kõik presentatsioonid tegin portugali keeles ära, teste-eksameid ei riskinud ja tegin inglise keeles. Portugalis hakkavad jõulud vara, Baixas ("all-linn", kesklinna poodide osa) võis kaunistusi näha juba novembri alguses, sünkroniseeritud jõulumuusika ilmus novembri lõpus (tänaval ringi liikudes käib koguaeg sama laul, sest järgmisel tänavanurgal on uus kõlar sama programmiga).

Veel ronisid sipelgad külma eest tuppa. Ikka korralikult, nii et kõik toad olid radasid täis ja sisuliselt kogu toidu pidi ära viskama, mis just külmkapis ei olnud. Ja mürki pannes avastasime, et toa nurgas üks kapp oli ära söödud termiitide poolt:D - vastu kappi lüües pudenes tolmuks...

Jõulu-uusaasta plaane veel ei tea, aga uus aasta tuleb ilmselt kuskil Põhja-Hispaanias, jõulude ajal olen lähemal, aga ilmselt mitte kodus. Coimbrast peaks sellel nädalavahetusel viimasedki tudengid kodudesse jooksma. Ja kõik vahetusõpilased, kes saavad 50 euroga koju lennata, on seda juba teinud. Jäävad vaid brasiillased, eestlased, mõned leedukad, mõned rumeenlased.

Kinos käisin ka eile lõpuks. Film "Pimedus" (või "Essee pimedusest"), ei tea, kas või millal Eestisse jõuab (Hispaaniasse aasta alguses). Portugali nobeli-kirjaniku José Saramago raamatu järgi tehtud film Kanada-Jaapani-Brasiilia koostöös (inglise keeles), nii et äkki võiks... siis soovitan vaadata;) Kuigi tagantjärele mõtlen, et film oleks minu meelest pidanud jääma raamatuks kui ta oli samasugune, või siis oleks pidanud filmi tegema sisse muudatusi. Sest raamatus ei oleks paljud asjad häirinud, kuid filmis tekkis mul vaid küsimusi ja leidsin loogikavigu. Aga muidu oli võimas ja haarav film...
Kinost tahtsin hoopis kirjutada, et on üks riik, kus reklaamipause on alguses veelgi rohkem kui Eestis. Täpselt 30 minutit kella järgi reklaame, ja sõber, kes istus vale bussi peale jõudis kohale täpselt õigeks ajaks. Ja siis veel teadmiseks, et filme näidatakse vaheajaga keskel, ka lühemaid;) Ei tea, milleks, aga ilmselt selleks et väike cafezinho saaks võtta, sest õhtu veel pikk ees. Õhtused filmid hakkavad aga nii umbes kl 22-23-00-01:) Ja siis arvesta filmi pikkus otsa;)

Paljajalu käia on lume peal halb...

2008-11-30T21:24:00.002Z

Alles eelmine nädal kirjutasin sügisest ja apelsinidest. Nüüd siis talvest ja lörtsist:)

Telekast nägin... Portugalis ka maanteed umbes ja autod kinni. Ainult lund polnud eriti palju ümberringi.

Ja siis isiklikest kogemustest, nädalavahetusel olin põhjas Braga ja Guimarães linnades plaaniga olla ka homme, sest homme riiklik püha, aga ilma tõttu tulin ära juba täna. Linnad on ühed Portugali ilusaimad ning Braga on usukeskus väga vanade katedraalide, muuseumide jne-ga. (Portugalis on lause: Porto töötab, Coimbra õpib, Lissabon valitseb, Braga usub).

Põhi = külm:) nagu sai selgeks... Braga esimeste hetkede jooksul saime kaela rahetormi, reisi tegelikust eesmärgist Guimarãesist Bragasse jõudes aga lörtsi. Ja kuna Portugal peaks ju olema soe maa jne, siis ei olnud mul kindaid, mütse, talvejopet ega midagi kaasas. Õnneks olid sokid, mida sai 3 korda päevas vahetatud ja siis kuskil kiiresti kuvatatud...

Aga põhjus, miks läksime Bragast 3 korda väiksemasse Guimarãesi oli sealne tudengifestival Pinheiro (männipuu), mis tundus juba algselt kuuldud kirjeldusest väga kahtlane - inimesed võtavad maha ühe männipuu, võtavad selle selga, kannavad teise kohta, ja siis hakkab pidu.

Kohale jõudes ja esimest suure trummiga ja punaroheliste mütsidega seltskonda nähes ei osanud midagi oodata, sest jõudsime kl 8 õhtul ja festivali algus, nagu saime teada, oli umbes südaöö. Aga pärast õhtusööki hakkas rahvas külmadele ja vihmastele tänavatele kogunema - ja kõik suurte trummidega (ühte trummi taovad 3-4 inimest, kes võtavad üksteiselt teatud lühikese aja tagant rütmi üle) - ja tagusid sama rütmi - ning hakkas päris soe olla rütmi käes aj inimeste keskel. Rääkimine oli keskväljakutel suhteliselt võimatu ja simpad ('simpa' = 'sem pagar' - baarist lahkumine ilma maksmata) olid lihtsad. Ja siis hakkasime, liikuma kindluse mäe poole, kust pidi rongkäik peal hakkama. Mäkke ei jõudnud, aga vastu tuli rongkäik pullidega - kõigepealt Caesari kostüümis mees kaarikus, mida vedasid pullid, siis veel pullivaguneid loosungitega ja siis lõpuks kaariku peal pikk-pikk männipuu, millele olid oksad jäetud alles vaid kõige tippu. Ja siis ilmatult palju trummimängijaid, kes kõik-kõik samas rütmis. Ja ca 3 tundi rongkäiku läbi linna kiriku kõrvale, kus kopamees oli linna tähtsaim mees, sest kui metsaveomasin oli puu püsti tõstnud, sai kopamees rütmis tegutseda pikka-pikka aega, et mulda ümber ajada ja puu püsti jääks.

Pildid laen varsti juurde...

Puu sai püsti... aga jalad olid väga märjad ja külmad, ja kuna Guimarãesi kõik hostelid oli täis, siis oli meie plaaniks 'fazer direito' (= ehk 'otse peolt') Bragasse hostelisse, kus olid ka kõik meie asjad, aga esimese bussi aega ei teadnud, arvatavasti ca 8-9, sest ka pühapäeva hommik. Ja siis niikaua kui baarid lahti veel olid, püüdsime natuke soojendada jalgu ja vahetada sokke ja siis veel natuke ringi kõndida. Ei olnud mõnus...

Bragasse jõudes sadas tihedat lörtsi, hostelisse helistades selgus, et booking, mille olime reedel teinud, oli ära unustatud (=odavat ööbimist polnud) ja ilma paranemise lootust polnud. Ja kuna buss Coimbrasse oli 15 minuti pärast, tõime taksoga asjad ära ja koju sooja... Nüüd on juba parem (siin on ka soojem:P)

Sügis

2008-11-25T11:59:00.004Z

Talvises lumetormis on ilmselt imelik sügisest lugeda, aga mina siinset ilma veel talveks pidada ei oska – kuigi on juba külm ja peab jopega käima ja vahel sajab ka vihma (talvel polevat siin lund kunagi sadanud, küll aga pidi vihma koguaeg sadama). Ehk siis sügis…

… sügis on eri maailma otstes veidi erinev, nagu seda nägin. Jaapanis on mõnes aias kaardil ära märgitud, mis aastaajal mis aia osa mis värvi on (kevadel õied, sügisel lehed jne). Aga jõudsin sinna natuke liiga vara – värviliseks alles hakkas minema. Toidud pidavat ka vastavalt aastaaegadele olema ning mitte vaid selle järgi, mis parasjagu valmis, mis oleks loogiline, vaid oluline on ka väljanägemine – sügistoidud ja magustoidud olid eri värvides täiesti olemas, seega oli ikka sügis juba kohal.

Saksamaa-Šveits järgmisel nädalal olid aga juba täiesti kirjud. Šveitsis oli juba lund ka sadanud, aga minu tulekuks ära sulanud. Seal oli ilus Eesti sügisene loodus, ainult mäed tuleb puudele ise alla mõelda… ning siis Portugal, siin on valmis saanud kastanid, mida iga nurga peal küpsetatutena pakutakse (kui Šveitsis oli lause, et “sul on kas probleemid või šokolaad” ja käidi šokolaad taskus ringi, siis Portugalis “sul on kas külm või kastanid”; külm on siin nagunii, nii et see asendati kiiresti ka probleemidega) ning apelsinid/mandariinid, sh. ka koduaias akna taga ja seal saab raksus käia, kuna need ei ole ikka meie omad, vaid naabrite ning sellevõrra paremad. Ning mõnedes kohtades tuleb ettevaatlik olla, et mitte puu otsast kukkuvate apelsinidega pähe saada.

Jaapani pildid siit veel puudu. Lingid on siin:

http://www.facebook.com/album.php?aid=71727&l=0b57e&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71734&l=4e3be&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71738&l=29ffc&id=665584119 (lühem ja lõbus)

Niipalju veel, et sügis on ka professorid hulluks ajanud, vaba aega pole pea üldse, ning mõni ei saa aru, mis vahe on tavalkisel tudengil ja vahetusõpilastel (ei ole ainult see, et peame reisima ringi ka ja pidudel käima vahepeal:), keel on ka veidi teine ja keeletundides saab pidevaks koormuseks mõnusalt ülesandeid koju kaasa). Veab teil, saate lumememme teha!

Are you Tokyoning to me?

2008-11-01T21:02:00.001Z

Olen juba tagasi Saksamaal, kuid proovin mõned mõtted veel Jaapanist kirja panna enne kui need ära ununevad. Ülimalt tihe programm ei lubanud enam isegi arvutisse tekste valmis kirjutada ning hoolimata Jaapani tehnoloogialembusest õnnestus internetti saada vaid Tokyos ja korraks ka Osakas (ülejäänud linnad, kus käisin – Hiroshima, Kyoto, Nara).
Pealinn/provints on ka Jaapanis väga selged erinevused. Kui Osaka mõnede mööndustega välja arvata, siis on Tokyo glamuurilt ikka väga erinev teistest linnadest – seda on näha nii iga inimese seljas kui kasvõi toitudest. Sushit täis söönuna Hiroshima ja Kyoto traditsiooniline okonomi-yaki ei taha hästi alla minna. See on pizza-stiilis kihiline kook kõigest võimalikust – nuudlid, muna, peekon, salat jne ja kõige lõpuks kaetud „erilise kastmega“, mis teeb kõik toidud ühtmoodi maitsevaks nagu ketšup. Nime päritolu ma ei tea, aga üldse ei imestaks, kui alguse saanud sõja ajast ning ameeriklaste algatusel niimoodi nimetatud („economy“ = säästutoit?), umbes nagu pasta carbonara sai alguse Itaalias raskest sõjaajast.
Veel jäävad meelde teiste imevidinad, sh istmesoojendusega ja muude nuppudega wc-potid (ukse peal tavaliselt silt „western style“, ilma sildita wc-des on auk põrandas ja istutakse nagu mootorrattal). Nuppudest saab igal pool kõike juhtida ja igal masinal peab olema palju tulesid, muusikat, sisseloetavat teksti. Panasonicu keskuses külastatud „tuleviku-maja“ tootis väidetavalt 30% oma energiavajadusest päikesest ja tuulest, aga seda nad ei öeldud, kas seda ülejäänud 70% oleks ilma kõikvõimalike vidinateta üldse vajagi.
Pilte pole fotokast veel kätte saanud, seega ei saa ka veel näidata:) Aga küsi, kui näed mind:) Hästi palju pilte on templitest, pagoodidest jne – võivad küll olla ilusad ja 1300 aastat vanad, aga 10 päeva on piisav selleks, et kõik näeksid välja ühesugused ja piisavalt väsitavad, et peaks pausi pidama enne kui uude templisse minna. Sushit jõuan aga süüa ikka veel;)

Need help in translation?

2008-10-22T00:32:00.001+01:00

Aeg saladuseloori kergitada. Viibin 10 päeva Jaapanis Jaapani välismin korraldataval õppereisil Study Tour for European Youth 2008, kuhu sain kevadel saadetud essee alusel. Linki kiiresti ei leia, aga konkurss toimub iga aasta ning välja kuulutavad riikide saatkonnad, nii et passige infole peale, et samuti osaleda (käis läbi erinevatest listidest). Aga ühesõnaga 10 päeva jooksul bleakfast, Lainbow Blidge ekskursioonid jne on kõik hinna sees:)

Praegu kiire sissekanne, pildid lisan hiljem, siis kui saan. Kirjutatud hotellis 5.30 hommikul:) Üles laetud, millal iganes saan (kas hotellist 50 krooni 30 min neti eest või kui leian, siis odavamast kohast...). 5.30 sellepärast, et hommikul magamisega on probleeme (kes mind teab, siis kindlasti seda ei usu:P) pärast 11 h lennureisi ja 7 h kaotamist lisaks ajavahe tõttu. Uneaeg Portugali aja järgi ca kl 17-22 ehk nagu pärast pikka eelmist õhtut ja tervet päeva loenguid tehtud s(i)esta:) – tavaliselt valmis kohe pärast seda midagi ette võtma, aga lõpuks siiski mitte, sest just magatud niipalju, et tunnen ennast ikka väsinuna. Täna ees tihe programm (loengud, kultuurikülastused), eks näeb, mis saab.

Ega miskit kirjutada polegi veel, kui seda, et olen elus. Saabusin eile õhtul, siis oli vastuvõtt ministeeriumi poolt. Väga sürr tunne, sest pärast tunnist uinakut pärast lendu tundus hotelli torn minu ümber mõnda aega väga kõikuvat (lennu ja magamatuse pärast?) ja sama kurtsid ka teised. Ringi jalutanud ainult natuke, väga puhas linn, kõik liiguvad mustades ülikondades ja teeäärne mulje, et palju infrastruktuuri – mitmetasandilised maanteesõlmed, sadamad, wow! Üksikud Jaapani moodi majad on tee ääres, aga muidu nagu suur linn ikka, risttahuka-kujulisi maju täis, madalamaid ja kõrgeimaid:) Telefonid ei tööta – ükski kolmest SIM-kaardist – ja interneti on meeletult kallis...

Ning järgmine kord kui Helsingisse satun, tean õhtul lehvitada FRA-TYO lennukis pulkadega riisi- ja tatraterasid taga ajamist lõpetavatele ja Playstationiga mängimist alustavatele inimestele. こんにちは.

Märgid

2008-10-17T15:54:00.003+01:00

Lõpuks leidsin matemaatikateaduskonna, kus ka loengud toimuvad, wc üles, oli tähistatud selliste märkidega (üksteise kõrval võib isegi aru saada, mida need tähendavad, kuid eraldi koridori otstes, ning kui ukse peal on kõrval veel mingid lühendid ka, siis võib kõike muud arvata, kui wc).

Tuleb meelde Kompressor või mõni teine koht Eestis, kus välismaalased on nõutult kahte kolmnurka vaadanud ja ei oska midagi teha:)

See pole aga ilmselt midagi võrreldes järgmise nädalaga kus saan pea halliks imestada märke vaadates. Ja märgid näitavad, et Tokyos on päris hea ilm;)

Portugali majandus varsti tõusuteel?

2008-10-06T23:41:00.000+01:00

Mikk kirjutas, et varsti tuleb grupp eesti ettevõtjaid Portugali kogemustega tutvuma. Kui küsisin, mida siin niiväga vaadata on (huviga, et ise ka teada saada...), siis tuli umbes täpselt selline mix, mida ootasingi (või isegi veel tüüpilisem) - turism ja kohvikud, keraamika, energeetikat veidi, jalgpalliklubi (selle peale ma ise ei tulnudki!), veinikorgitehas (samuti liiga tüüpiline, et selle peale tulla!:P).

Aga siiski olen täiesti ilma uudiste otsimiste vaeva nägemata sattunud kahe vägagi tuleviku majanduselule ja teadmistele suunatud tegevuse otsa (ka siin on krediidikriis, automüük langeb, inflatsioon kasvab, majanduskasv väheneb jne.):

1) riigi ja rahvusliku energiafirma algatusel rajatakse marine energy (tõusu-mõõna-energia) cluster'it proovides luua kogu tarneahel tootmisettevõtetest kuni energiatootmiseni, sh. teenindus, kõrged energia kokkuostutariifid jm. Energeetika on minu meelest Portugalis toiduainetööstuse kõrval üks väheseid rahvusvahelisel tasemel arendatud sektoreid (ok, võibolla olen ülekohtune, aga ma pole majanduse struktuuriga väga täpselt kursis). Ja isegi kui summad, millest praegu räägiti olid suhteliselt väikesed, kas ei saavutanud Saksamaa päikeseenergia sektori toetamisega tööstusharu alguses just oma senini tugevat positsiooni seadmete tootmise vallas ning nende tugeva ekspordi (vaatamata oma suhteliselt vähesele päiksele)?

2) loengus nägin väga uut teleintervjuud (juttu alustati finantskriisi mõjudest...) Microsofti juhi Steve Ballmer'iga (kas kujutaksite ette Steve Ballmer'it AK-s?), kes rääkis muuseas Portugalist kui ühest olulisemast Microsofti testturust Norra kõrval. Ja parima näitena tõi välja riikliku programmi anda igale 6.-10. klassi lapsele tasuta sülearvuti...
... kõrvalistuja kinnitas, et Portugalis on tõepoolest selline riiklik programm. Ja Ballmer ütles, et ta pole midagi sellist kuulnud ühestki riigist, või et õigemini kuuleb vaid vajadustest, aga reaalsete sammudeni pole keegi läinud... Eesti Tiigrihüpet ei mäleta enam suurt keegi ja midagi uut pole me ka mõelnud.

Ühesõnaga, mis ideid on praegusel Eestil? (ja jätke jama selle kohta, et riik ei suuda kuidagi arengut aidata, või et oleme juba niigi hästi arenenud ja nüüd peab erasektori R&D ise hakkama saama, või et praegusel hetkel tuleb kõiges vaid kokku hoida vms.)

Portonhol

2008-10-05T16:58:00.000+01:00

Keel, mida siin järk-järgult omandan, ei olegi portugali, vaid hoopis portonhol (+espanhol), nagu hispaanlased välja toovad, et miks vahel kasutan hispaania keele sõnu, või õigemini isegi portonholiano (+italiano) või portonholego (+galego).

Aga tahtsin hoopis kirjutada, et eelmisel nädalavahetusel käisin kohas, kus mu portonholist enam aru ei saadud - üle piiri Salamancas, mis on väga ilus väike ülikoolilinn (ülikool 12. sajandist, isegi 2 tk). Hispaania on ca piirist alates hoopis teistsugune küll:

- roheliste metsade asemel kollased tühjad väljad

- teeäärsetes väikestes poodides ja söögikohtades väljas terved seajalad, kaheksajalad ja poole arbuusi suurused leivad (portugali köögist pole rääkinud, aga siinsete väikeste söögikohtade menüü koosneb enamasti pikast nimekirjast sandwichidest või röstsaiadest, millest küsimise peale saab küll vaid kahte sorti - juustuga ja juustu ja singiga - sest teisi pole parasjagu saadaval)

- kõik söök ja muu kraam on vähemalt 1€ kallim piirist alates

- külm oli Salamancas:)

- nagu öeldud, menüü palju mitmekesisem - paellad, empanadad. Portugalis ka palju liha, aga midagi traditsioonilist soolast on raske välja tuua - enamasti kas brasiilia toidud, palju magusat, erinevaid kalastid on küll... tosta mista (röstsai juustu ja singiga:P) ongi minu meelest kõige portugalilikum:)

Järgmisel nädalavahetusel ilmselt Madriidi, vaatama kuidas seal elu on...

Isegi liiga Euroopa?

2008-10-01T22:38:00.000+01:00

Osalt pole kirjutanud sellepärast, et pole millestki kirjutada, pole niipalju asju, mis üllataksid nagu Kasahstanis: bussid sõidavad peatuste elektrooniliste tabloode järgi, poodides kaubelda ei saa, piiri peal passe ei kontrollita jne.

Täna oli aga küll üllatus - lõunat sööma minnes olid cantina'de uksed suletud (cantina on selline koht, kus 2€ eest saab 3-käigulise komplekslõuna tänu koolipoolsele toetusele), ukse taga segaduses hispaanlased ja teisedki. Pidi olema avatud 14.15-ni, ca 20 min oli veel sugemiseni aega, mõtlesin, et oh, well, panid kinni siis juba... möödujad rääkisid, et füüsikateaduskonna majas saab süüa, saigi. Probleem lahenes.

Kuid õhtul oli sama lugu, leppisime poolakate ja hispaanlastega õhtusöögi kokku, kuid cantina'd jälle suletud... aru ei saa, küsime möödujatelt... ütlevad vastuseks ühe sõna, millest me aru ei saanud, küsime üle, et äkki inglise keeles, selle peale öeldakse: "Strike". Ongi Euroopa heaoluühiskond?;)

Siis tuli meelde veel, et plakatitega inimesi olen varemgi näinud tänavatel meeleavaldust pidamas, ükskord olid bussijuhid, teinekord mingid tehasetöölised. Nagu prantslased, kes peavad pidevalt protestima:)

Meenus veel, et pea igas linnas olen näinud kommunistliku partei kontorit, tänavatel olid sewptembri alguses sirbi ja vasaraga plakatid, mis kutsusid sotsialistlikule muusikafestivalile. Kommunistlik partei on siin üsna au sees, sest 1974. aastal diktatuuri kukutamise käigus mängisid nad olulist osa. Seega pole ka imelik, et keelekursuste kultuuri puudutavates tundides näidatakse tekste ja pilte KP kodulehelt. Ja mis veel põnevam - mängitakse 70-ndate Portugali eurovisiooni lugusid:) - ok, olgem ausad, need olid ka tõsiselt sügavate tekstidega (millest muidugi teistes maades keegi aru ei saa, nagu ka fado-muusikast), ja keeleõpetaja räägib, et need olid ka viimased tõsiselt head Portugali eurovisiooni lood, mis on ilmselt tõsi;)

Mis teha kui automaat välismaal kaardi ära sööb...

2008-09-18T16:55:00.000+01:00

Täna juhtus selline lugu:

Läksin automaadist raha võtma, panin kaardi automaati, sõna otseses mõttes, sest sellele järgnes kolin ja tunne, et kaart kukkus otse alla. Kätte muidugi kuidagi ei saa, mis on eriti niru lugu, sest suurem osa automaate on siin lihtsalt Multibanco (ehk pankadevaheline süsteem) ja pole kuskile pöörduda ja uut kaart oleks siit päris keeruline teha.
Midagi muud pähe ei tulnud, kui leidsin tüki paberit ja lasin samasse auku kirja, et kui kaardi leiate, palun helistage sellel numbril, sest uut kaarti on mul keeruline saada. Ja helistasin korterinaabrile, et äkki laenab raha söögi jaoks.

Ei läinud mööda 15 minutitki kui juba helistati, et kus ma olen ja kas ma tahan oma kaarti kätte saada:) Päris mitmed asjad töötavad siin ikka ka kiiresti. Ja sain tunnistust ka sellele, et telefonis portugali keelest aru saamisega on ikka veel suured probleemid... mis võiks muidugi teisiti olla, sest järgmisest nädalast kavatsen erinevatel põhjustel võtta portugali keelt, tase 3 (see on pärast tasemeid 1 ja 2:P, paras pirn arvestades, et ca pool aastat tagasi ei osanud veel ühtegi sõna:D)

Muidu läheb vaikselt, järgmise nädala alguses intensiivkeelekursuste eksam ja siis hakkavad "päris ained". Internetti pole ikka saanud, eile käisime naabritega rääkimas, et äkki wifit jagada kuid vastust pole saanud. Veidi on aega vaadata ringi igasugustel tasuta asjadel, mida siin toimub - ja neid on tõesti palju:

- õhtuti fado-kontsertid hoovides (traditsiooniline kitarri saatel laul)
- eile käisin Portugal-Makedoonia korvpallimängul (kah tasuta!)
- sel nädalal esinevad iga päev erinevatel tänavatel kuulutuse järgi maailmakuulsad mustkunstnikud Maagia Festivali raames, sinna kohe jooksengi praegu...

Adeus! Até logo!

Cerveja e tudo

2008-09-11T20:16:00.000+01:00

Istun siin mcdonaldsis intenetis (üks väheseid kohti, kus on wifi kui pole ülikooli passwordi, mida mul veel pole) ja mõtlen, et peaks millestki kirjutama:) Esimesed üllatused on möödas, teistmoodi aja kulgemine enam ei häiri. Võiks kirjutada sellest, et siin müüakse mcdonaldsis õlut ja seina peal on keraamilistest plaatidest suur pilt põllul rasket tööd tegevast inimestest (päris hea kontrast vs. kiirtoit...), aga tahan kirjutada hoopis sellest, mis on mind siin positiivselt üllatunud ja millest oleks Eestis õppida.
Aga kõigepealt mõned faktid... Coimbra Ülikool on Euroopa ja maailma 10 vanima hulgas, asutatud 13. sajandil. Seega on suurem osa traditsioone ja üritusi väga vanad. Päris üliõpilaselu pole veel näinud, sest portugallased ei ole veel kohale jõudnud, kohal vaid erasmused ja brasiillased, sest loengud hakkavad alles 15. või 22. septembril (või hoopis hiljem, sest keegi veel ei tea:P). Seni mul keelekursused 30. septembrini, mis on kuni 8 h päevas.
Pildi andmiseks veel: linnas on 100 000 elanikku ning ca 30-40 000 üliõpilast ehk siis sama suur kui Tartu, ainult üliõpilasi pea 2x rohkem. Kortereid on palju saada, üüritakse tavaliselt välja tubade kaupa. Mis toobki mind juba positiivsete punktide juurde, millest tahtsin kirjutada... :)
1) Korteri leidmine on imelihtne tänu sellele, et ülikool pakub teenust, kus kogub kokku kõikide korterite kuulutused, kontrollib üle seisukorra ning saadavuse ja jagab 1 euro eest raamatuid kõigi pakkumiste ja linna kaardiga (updatetakse iga paari päeva tagant)
2) Kõikide linnakodaniku jaoks vajalike teenuste vastuvõtupunktid on koondatud ühte majja – Loja da Cidadão ehk „kodanike pood“ (elanike ja autode registreerimistest kuni gaasi ja elektriarvete maksmiseni ja politseiteenusteni), iga teenuse jaoks on lett järjekorranumbritega. Kõigi teenuste jaoks on üks ja sama sulgemisaeg kui sulgub terve maja.
3) Ühistranspordipileti ühtne süsteem ja mitme korra (3x, 6x, 11x komposteerimisega) piletid pole ilmselt suureks uudiseks, kuid samad piletid toimivad ka liftides alumise ja ülemise linna vahel ja mõnes muuseumis (Coimbra on siiski ka mägine linn ja turistilinn, miks ei võiks samamoodi olla ka Tallinnas või Tartus turistide jaoks või Toompeale-Toomemäele saamiseks)
4) Erasmustel on võimalik saada erinevate operaatorite spets Erasmus-SIM kaart, millega on teistele Erasmustele sõnumite saatmine tasuta ja helistamine väga odav:) Ei usu, et see pakkumine on ainult Coimbra, arva, et nati laiem, aga kes teab. Igatahes, mulle hea ja Eestis võiksid ka operaatorid midagi sellist pakkuda (nt. sama ülikooli kõik tudengid vms kui Erasmuste kliendibaas on liiga väike...)
Järgmiste nädalate jooksul saan loodetavasti kas interneti koju või mailikonto ja passwordi, nii et proovin blogi jätkata.

Ja veel, mis unustasin: tänasest on mul uus nr. (ka nende jaoks, kellele juba andsin numbri: +351 91 077 1133, Erasmus-pakett:P)

Btw, vaade koduaknast: http://www.new.facebook.com/photo.php?pid=1363336&l=9c803&id=665584119

Implicit egotism

2008-07-22T15:41:00.000+01:00

Ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga pikemalt saab lugeda sellest siit nähtusest artiklist. Sattusin mõnda aega tagasi peale - sisuliselt ütleb, et inimese nimi mõjutab märgatavalt tema elukäiku - näiteks valivad USA-s proportsionaalselt liiga paljud Denise'd ja Dennised hambaarsti karjääri (dentist) ja Laurad ja Lawrence'd advokaatideks (lawyer).

Esialgu hakkasin naerma, kuid siis mõtlesin oma kursuse riiakatele - eesti keeles siis majandus - 2 x Madli, Madis, Mikk, perekonnanimed Madissoon, Mallene, Muskina, hmm... 7/12, no pole hullu, ikka juhtub aga... inglise keeles economy - Egon, Eeva... juba 9/12. Et kolm tükki meist sattus majandusse juhuslikult ja sellepärast oligi Madli Eesti populaarseim tütarlapsenimi? Ja nendest kolmest mina edasi täiesti juhuslikult psühholoogiasse - leidsin artikli pärast sinna minekut.

Milleks selline teema praegu? - aga sellepärast, et Portugali lühend või domeen või mis iganes - .pt - annab kokku päris kenad initsiaalid ;)

Re: Portugal

2008-04-18T07:38:00.001+01:00

Või ikka siiski... Stay tuned!

Portugal jääb minu jaoks sügisel ära

2008-04-15T14:09:00.000+01:00

... nii ütles eile üks ühelauseline lühike mail. Järelikult, nagu ma varemgi pidevalt mõelnud olen, pole mõtet laialt kuulutada midagi, enne kui kõik täiesti selge/lõpuni viidud/kindel jne on. Ka siis kui olen juttudest kuulnud, et kahele kohale on vaid kaks kandidaati...

Mõnes mõttes on kahju raisatud enda ressursist keele õppimisele, mida küll reisil vaja läks. Sest üldiselt on Portugal ikkagi mõttetu(lt väike) maa, millega vaevalt, et hiljem muidu pikemalt pistmist on. Nii et tuleks see keeleoskus viia ikkagi Brasiiliasse, mis poleks üldsegi halb mõte:) mmm.. šokolaaditüdrukud.. Või siis peaks mõneks ajaks külastama Aafrika tõusvaid tähti Angolat ja Ekvatoriaal-Ginead, kuhu Euroopa lennukompaniid üksteise võidu uusi liine avavad.

Äkki oli see hoopis hea, et Portugali mind ei valitud;)

Copacabana koige valgem inimene

2008-04-04T23:05:00.000+01:00

Riost [hiu] ka paar sona:)

Pean tunnistama, et Copacabana-Ipanema-Leblon valmistasid moningase pettumuse. Vahemalt nadala sees, kui seal kaisin. Inimesi oli vahe, nendest ka pooled pensionaridest turistid, palju ringi sebivaid koiksugu kraami myyjaid. Turvalisusega onneks probleeme ei olnud paevasel ajal.

Kyll aga ylejaanud Riost, taksojuhid ja muud autojuhid oositi punase tule taga ei peatu, sest on palju car-jackinguid (nyyd on vaid hoo maha votmine ka seadusega lubatud), rohelise tule korral laseb taksojuht igal ristmikul signaali, et teised oigel ajal pidama saaksid. Oisel ajal pangaautomaadi juurde minnes votab taksojuht tagaistmelt turvamiseks valja meetripikkuse metallkurika, mida pidavat tihti ka vaja minema, sest "hei, gringo, gimme money" tyybid on oositi just sinna kogunenud. Nii et pimedas ei yksi ega vaiksema grupiga jala hasti ringi ei liigu, isegi monesajaks meetriks.

Paevasel ajal on Rio muidugi superilus, ainult turiste on liiga palju (onneks nad hirmkallitest Kristuse kujust, Pao de Acucarist ning randadest tavaliselt kaugemale ei joua, ning naiteks 120 aastat vana trammiga saab eeslinnadesse vaid 7 krooni eest soita). Ning kui kysite, mis linn mulle koige parema mulje jattis, siis on selleks ikka vist Sao Luis, sest turistidest kubisevatest kohtadest tahan pigem eemale hoida ning oositi voiks ka linna vaadata muudmoodi kui taksoaknast.

Tahtsin mone pildi ka yles panna - ka Madise soovidele vastavalt:) - aga miskiparast ei onnestu, akki Eestist saa paremini.

See mis unustasin kirjutada

2008-04-01T12:00:00.000+01:00

Kui aega vahe, juhtub ikka nii, et midagi jaab kirjutamata. Ehk siis selle postitusega taiendan. Eile ohtul joudsin Riosse, ringi vaadata pole veel joundud.

Enivei, kliima kohta peamine ja koige monusam muutus ei ole satikad, vaid see, et saab tanaval ringi jalutada ilma, et momentaalselt higine oleks ning tunneks et on viimane aeg just selga pandud sarki vahetada. Samas kui viham sajab, sajab nyyd pool paeva, mitte ei loppe ara 5-10 minutiga.

Roovimiste kohta tahtsin kirjutada hoopis, et see juhtum pani asjadele hoopis teisiti vaatama. Varem ameeriklaste raamatut lugedes, et yksi jalutada pimedas on nii ebaturvaline, vottis veidi naerma. Nyyd saan aru kyll, mida moeldakse selle all, et takso eest makstes maksad turvalisuse eest. Sest ykskoik kui hasti kotis oma raha ja vaartasjad varaste eest ara pakkida, siis kui keegi votab valja noa ja annab marku, et kott siia, siis pole ju vahet, kus see on. Nii et voimalikult vahe ja vaid hadavajalikke asju kaasas tassida vaid.

Btw, meil laks veel hasti. São Luíses nagime venetsueela tyypi, kellega saime tuttavaks Santarém-Belém laeval. Tal oli kotist varastatud 3000 reaali (ca 20 000 krooni), mida ta plaanis kogu pikaks Brasiilia-Uruguai-Argentiina reisiks. Miks tal see sularahana kaasas oli ja kohas kus selle katte sai, seda ei saanudki lopuni aru, sest suhtlesime portugali keeles. Igatahes sai talle natuke soogiraha antud. Ise raakis ta, et ei tea, mis edasi saab, aga paari paeva parast peaks president Hugo Chaves isiklikult kylastama Maranhão osariiki ning tal on juba kokku lepitud kohtumine osariigi kuberneriga ning presidendiga, et arutada, kuidas teda aidata saaks (vau!)

Jalgpallist - sellest ei saa ju kirjutamata jatta. Paris mitmes kohas olen nainud keset tanavat kahe soidurea vahel telekaid, millest on inimesed samal ajal vaadanud telenovellasid (Santarém) voi siis jalgpalli (Manaus). Manauses kuulasime autos raadiost jalgpalli, misjarel auto peatus ning koik inimesed k.a. mina tormasid jarsku teleka ette varavat vaatama. Esimesel hetkel ei saanudki aru, kuhu oli kiire...

Nyyd aga Ipanema tydrukut otsima;)

Kliima muutus

2008-03-30T02:26:00.000+01:00

Pole kirjutanud vahepeal. Sellepãrast, et olen õige mitu (vist 4) pãeva veetnud enamjaolt laevades ning kylastanud suhteliselt suletud community'sid. Ekvatoriaalsest kliimast olen vãlja saanud, troopilisse, st palmid, mangod, kõik muu on ikka ymberringi, kohalikke puuvilju on kyll vãhem pakkuda, aga see-eest ei kiusa oositi ka enam sããsed ja muud satikad, ning saab juba ka veidi magada.

Proovin midagi kirja panna, enne kui ãra unustan ning internetikohvik kinni pannakse. Praegu olen yhes vãikelinnas nimega Barreirinhas suhteliselt Atlandi ookeani ããres, Maranhão osariigis. See linn on veel teega yhendatud, aga teisel pool jõge asuvasse linna ossa teesid ei vii, sinna saab vaid yler jõe praamiga, mis viib ka autosid yle (rahvusparki ekskursioonile). Linn on ca 4 tunni bussisõidu kaugusel osariigi pealinnast São Luisest, mis jãttis eile õhtul saabudes vãga võimsa mulje - suurem osa vanadest majadest on korda tehtud ning Brasiilia reggae-pealinnana tuntud linnas kãis kogu vanalinnas yks suur-suur pidu - tñavanurkadel elab reggae (või peaksin siin ytlema "hege"), samba ja muu aafrika stiilis muusika, kõik baarid tñavaterassidega avatud, mitmekorruselised tantsuklubis, mis tãidavad muusikaga terve tãnava.

Teine suletud community, kus kãisin, oli Amazonase suudmes Marajó saar, pããseb ka ainult laeva või paadiga (3 h Belémist), peaks olema maailma suurim siseveekogu saar, pindala on sama suur kui Eesti. Kohalikud eriti muu maailmaga kokku ei puutu, va võõrustavad nãdalavahetustel Belémi pãevitajaid. Saar on nagu India - pyhvlid tãnavatel vabalt ringi jooksmas, isegi politsei ratsutab pyhvlitel (seda nãeb kyll vaid nãdalavahetustel), pyhvliliha ning -juustu pakutakse aga kyll.

Belémist ka paar sõna. Ilus linn, eriti kesklinn, kuigi ei jããnud aega pikalt tutvuda. Jõeããrne promenaad on vanadest laohoonetest tehtud muuseumideks, kaubanduskeskusteks jm-ks ning ãra valgustatud, nii et on vãga meeldiv liikuda. Ning jããtisevalik vãtab silmad kirjuks. Siiski õnnestus pool 5 oosel laeva peale minnes kohtuda "noameestega" (k~isime mooda tuttavat teed, ning minna tuli vaid paarsada meetrit). Muidugi on reaktsiooniks kohe jooksu panna, seda ma ka tegin, Jan kahjuks nii kiire ei olnud ning jãi ilma kotist mñede riiete ja lennupiletitega, samuti kaotas ãra telefoni. Õnneks ei saanud nad saagiks midagi vããrtuslikku ning panid ka ise kohe jooksu kui kott kães. Ning mñe minuti pãrast saime politseiauto tagaistmel kõik sadamalãhised urkad taskulambiga yle vaadata. Neid tyype siiski ei leidnud (right, nagu Kasahstaniski, on ka siin koik ju nii yhe nãoga:P).

Hakkab juba meeldima...

2008-03-24T00:23:00.000Z

Ma ikka Santarémis. Pãris võimas on siin ikka tegelikult. Eile internetipunktist vãlja minnes oli terve linn muusikat tãis. Kirikus lauldi koos koori ja orkestriga kõval hããlel Santa Semana ja lihavõtete puhul laule ning peeti jutlust. Kuidas sinna sattusin? - lihtsalt, nagu paljudel poodidel, pole ka kirikutel siinkandis uksi (on vaid metallist allalastavad vãravad - ja kiriku puhul ei mãletagi, mis tãpselt oli), nii et sai vabalt uksele uudistama minna ja edasi pingile istuda. Ning edasi koguneb kogu linn jõeããrsele promenaadile, kus lastakse autodest yksteise võidu muusikat. Nyyd sain ka teada, miks Lonely Planetis Santarémi õõelu kohta tyhi koht oli - sest kõik ongi promenaadil.

Hommikul hotelli vahetades tutvusime National Geographicu Amazonase regiooni reporteriga, kes pyhapãevase pãevaga ei osanud midagi muud teha kui minna randa (jah, yleujutatud randa - aga see ei hãirinud kedagi - ujumise pealt sai puude otsa turnida ning rannatoolid olid kõik jalgupidi vees, seal, kus varem liiv oli. Eilsed yleujutatud kohad olid tãnaseks pea ãra kuivanud, kuigi siin-seal olid autod ja dziibid mudasse kinni jããnud. Ning õhtu lõpuks kohalikule kontsert-diskole Manause esinejatega - esimesena avaldasid muljet kohalike tantsud - tõepoolest puusad ja tagumikud liiguvad uskumatult kiiresti, aga ka muud piruetid ja saltod kuuluvad sinna juurde. Teiseks panin tãhele, et enamvãhem kõik laulud sisaldasid sõnu Amazonas, Pará või Manaus, ja siis sain teada, et see ongi hoopis vaid kohalik tantsustiil. Igatahes Youtubes peaks selle yles otsima ning siis vãlja nãitamiseks panema. Promenaadil muidugi linna tagasi jõudes kãis ka pidu promenaadil muidugi ja kestab veel kaua.

Veel yks põnev asi Santarémis on mootorrattad, mida on ilmselt rohkem kui autosid. Kõige kiirem ja mugavam transpordivahend on samuti mototaxi, mis viib 2-3 reaali (15-21 krooni eest) eest linnas kuhu iganes.

Homme pakkus NG reporter vãlja kyllakutse dzunglimajja kalapyygi jm-ga, aga jube raske on ãra õelda-mõelda, see tãhendaks programmist veel pãeva-kahe võrra maha jããmist ja millegi muu ãra jãtmist, et Sao Luisest lennuki peale jõuda.

Keegi mulle paadiga jãrele ei viitsi tulla?:P

2008-03-23T00:19:00.000Z

Kirjutan praegu Amazonase ããrest linnast nimega Santarém . Ei ole siin nii meeldiv midagi, kuigi vãljas 30+ kraadi. Sest, iga mõne aja tagant tuleb ca 10-minutiline paks paduvihm ning niiskus on meeletu. Rannad on vee all (bangalote tipud on nãha vaid ning teed on osalt nii yle ujutatud, et bussil on raske teel pysida ning lombist pritsib vett bussist kõrgemale).

Selja taga on yks 40-tunnine paadireis ning teine on veel ees. Või õigemini mõtlesin hommikul paadile minna, aga selgus, et on pyhad ning ykski paat ei vãlju kaks pãeva. Nii et ootan paati pyhade tõttu, mille eest Manausest suutsin ãra sõita (seal õeldi ka juba, et enne esmaspãeva paat ei vãlju, aga kaks tundi enne vimast paati kohale minnes (yldiselt peab 2-3 tundi varem kohale olema, sest siis hakatakse kaupa peale laadima), õnnestus siiski lãbirããkimise "kaks viimast piletit" saada. Polnud aega muretseda toitu või vett, ega maca-sid (ehk võrkkiige moodi magamisaluseid, mille kohta viimase kiiruga laevamehed ytlesid, et "tudo includo" ning macad tõid lisaraha eest). Jan, kellega koos reisin, kurtis, et loodab, et kiirustades ei teinud me viga. Ma rahustasin maha, et ega see ei saa olla hullem kui Hiina rong. Tõepoolest, vaid vãga vãhe kohti saavad olla Hiina rongist hullemad:)

Paat ise on kolmekorruseline - alumised kaks korrust on maca-kohad, paksult rahvast t~is rippuvad macad on mitmes kihis, inimesed magavad sisuliselt yksteise peal. Esimesel korrusel on veel mootor (selle kohal pole hea magada, sest on myra) ning kaubaluuk (isegi veel hullem, sest meie "viimasest kahest kohast" aeti meid vahepeatustest mitmeid kordi yles, et kylmkappe, mootorrattaid, metalllatte vms kaldale viia. Teisel korrusel sama tihedalt inimesi, aga tãpselt ei tea, ei ole ju proovinud. Proovime jãrgi sõidul Belémi;) Kolmandal korrusel on lahtise katuse all disko kõva muusikaga (sama plaat terve sõidu aja), aga et yksikuid ja/või lasteta tydrukuid laeva peal ei sõida, on põranda ããres mehi tãis toolid ja pingid, kes vaatavad naisi telekast.

Tãna aga polnud sadamas piletite osas kellegiga rããkidagi, sest kõik piletimyygi luugid olid kinni. Siiski on Santarém veidi toredam kui Manaus (0,4 mln inimest vs 2 mln inimest). Ja yldse selgub siin, et kõik linnad peale Santarémi on Eestist suuremad, saime teada, et Belém Amazonase suudmes ei olegi 1,2 mln elanikku vai juba 3 mln elanikku ning tundide viisi bussiga linnas ringi sõita pole mingi kysimus. Vahemaad on siin yldse teised - "uu, oled siin ainult 2 pãeva, miks nii vãhe, siin on ymberringi niipalju vaadata" ja "miks te sinna ei lãhe, sinna on ainult 3-4 pãeva sõitu (või 200-300 km)" jne on tavalised.

Seda ka veel, et samasid eestlasi nãgin Argentiinas ka... Hãid pyhi kõigile, mis iganes need ka poleks!

Kujutle...

2008-03-18T11:59:00.000Z

... suurimat linna, kus oled olnud ning motle sellele, kas linn saab veel suurem olla. Saab kyll :) Sao Paulos on 17 miljonit elanikku (ametlikult + siis veel mitteametlikult kes teab kui palju). Ehk siis 2 Londonit voi 4 Berliini voi 7 Barcelonat. Yhesonaga VÂGA suur.

Selline linn, kus lennujaamast bussiga valesse kohta soites eksled tunde ning satud vaid miljonilisse eeslinna ja mõtled, kas rohkem tahadki nãha, sest oled valel pool jõge mõnikymmend km eemal ning metroojaama sõitmiseks peab ei-tea-kust-kuhu sõitva bussi tee ããres peatama (muito complicado).

Nii et eeslinna hotelli administraator póóras pãris nãost ~ra kui kuulis kysimust, et mis buss viib kesklinna, sest see oli VÂGA ohtlik. Niisiis oli kaks võimalust, kas jããda hotelli ning puhata või võtta kesklinnas mõned caipirinhad julgustuseks. Hmm... Aga muuseas, São Paulos soovitan minna kõige kõrgema maja otsas asuvasse restorani, seal on tõesti head caipirinhad ning suured-suure majad igas suunas kuni horisondini, nii kaugele kui nãeb.

Igas sadamas on ka eestlasi, nii nãgin neid ka juba eile (Argentina piiri ããres Foz do Iguaçú linnas), reisisid mitu nãdalat ringi, k.a. ka Amazonase ããres, kuhu plaanin juba õhtul lennata. Ning seal ootavad Manauses Marlio Luis ja Márcia ning Belemis Livia ja Kadja.

No Brasil fala-se português com açúcar

2008-03-07T18:41:00.000Z

Pass ja viisa käes ja läheb ikkagi reisiblogiks?! :) Ei satu seda aega kätte muidu kirjutamiseks, kui ainult sellise rõõmu jagamiseks..

Üks pilet lõunast jugade äärest vihmametsade päris keskele (oh right, seal on 1,6m elanikuga linn...), teine pilet rannikult liivadüünide vahelt tagasi carioca'de juurde Cidade Maravilhosa'sse.

Vahepeal on 2 nädalat aega, millega midagi ette võtta. Ning seda juba nädala pärast ;)

...ja m*****imängust

2007-12-26T13:09:00.000Z

Suur suur aitäh südamest kõigile õnnitlejatele, inimestele, kes elasid mulle kaasa ja inimestele, kes kiitsid mu esinemist! Aga ma ei ole ikka rahul:) Kutsuge mind perfektsionistiks kui tahate:)
Mulle ei anna rahu telelindistuse ülesehitus. Mulle ei anna rahu:
1. See, et antakse ette lisaks lepingutele ja muudele lindistuse jaoks vajalikele paberitele ja nõusolekutele pikk ankeet, milles olevat infot esitatakse hiljem valikuliselt üle seitsme rea ja otsitakse kusagilt paremalt nurgast.
2. See, et ankeedil pole esimest korda teles käijatele disclaimerit "Kõik, mida te ankeedile kirjutatakse võib jääda lindile ning mille kohta hakkavad sõbrad-tuttavad küsimusi esitama ja selgitusi küsima. Nii et parem mõelge hoolega välja mingi story, mida te tahate lasta eetris paista ning ärge parem mainigegi asju, mida te tegelikult ei taha, et ekraanil esitataks, sest just need me välja valimegi."
3. See, et iga saatesekund maksab, kõik käib nagu konveieri peal, lindistuse lõpus peab kiiresti ära minema, et vabastada stuudio uuele saatele ja see, et ei ole võimalik üle vaadata, mis siis tegelikult toimus ja võibolla mõne sõna uuesti lindistada (ma ei räägi vastustest).
Et rahu saada, jätan endale meelde teistsuguse enesetutvustuse . Näite sellisest, mis oleks võinud olla, kui ma oleksin olnud targem ja välja mõelnud mingi story ja täitnud ainult vastavad lüngad (ehk siis jätnud tegemata mõned lünga täited, mis juhtusid sellised lihtsalt ankeedi korralikuks täitmiseks:D)
And here we go again:
Hannes: "Tere tulemast mängu, Priit!"
Priit: "Aitäh!"
Hannes: "Priit on 22-aastane, Tallinnast, majandusharidusega, praegu õpib psühholoogiat. Priit, milleks selline valik, majandus ja psühholoogia?"
Priit: "Noh, eks kui majandusteadmiste järgi tänapäeva Eestis enam nõudlust pole, vajatakse psühholoogiateadmisi."
Hannes: "Oma hobideks oled märkinud börsi ja investeerimise. Kuhu sa investeerid, kas aktsiatesse või kinnisvarasse?"
Priit: "Noh, see on minu viis tarbimisbuumist osa saamiseks. Mõnel inimesel tundub Eestis hetkel liiga palju raha üle olevat. Mul seda pole, seetõttu ongi (olnud) õige aeg läbi aktsiatega kauplemise raha teenimiseks. Küll pikaajaliselt asjad paika loksuvad:)"
Hannes: "Veel oled sa oma ankeedile kirjutanud, et sulle ei meeldi tõmblukud. Miks siis nii?"
Priit: "Lähevad katki koguaeg."
(Viimasele küsimusele ma ilmselt poleks sellist vastust kirjutanud, aga loll lünk ankeedil ("Mis sulle ei meeldi?") nõuab ju lolli vastust;) mitte esimest pastakast välja imetut)
Hannes: "Hea küll. Sul on kaasas ka vend Peeter, kellel on oma investeerimisportfell. Peeter, näita palun seda! Õnn kaasa ja läheme mängu!"posted Wednesday, 29 November 2006

... 2007. aastal väga palju ma ei postitanudki, aga seda enam võib lubada 2008. aastaks:P

...see kus ma edasisi plaane tegin...

2007-12-26T13:07:00.000Z

Kooli lõpust on juba mõnda aega möödas ja nagu arvata oligi ei olnud ma ainuke, kellel tekkis sama küsimus. Vajalik küsimus, sest asju, mida tahaks, on palju, aga kõike ei luba saada erinevad piirangud (loe: aeg). Samas, sihitult, millegi poole tõmmelda on ka mõttetu. Niisiis ütlen välja, et 30 aastaselt (või teeme siis 31. sünnipäevaks, parem kontrollida:D) olen ma:

· Saanud kaks bakalaureuse ning ühe magistri kraadi (praegu siis üks baka). Kas siis veel edasi haridust nõutada, vaatab siis.
· Käinud 50 (praegu 25) riigis. Ja I do mean "käinud", mitte ainult läbi sõitnud vms. See tähendab olnud igas riigis vähemalt paar päeva ning mitte ainult piirdunud ühe linnaga. Kui nüüd järele mõelda, siis senistest ei käi otseselt kirjelduse alla vist vaid Serbia, aga minu jaoks ta ikkagi loeb. Päev suure seljakotiga mööda Belgradit jalutamine ning teise päeva jagu rongis loksumine andsid ka sellest maast mingi pildi.
· Kogunud/säästnud/investeerinud pangaarvele ja väärtpaberitesse (kinnisvara ei loe) 1 000 000 krooni (ehk siis selleks ajaks 64 000 eurot).

Kõik kolm sihti on sellised, mida pean saavutatavateks juhul kui lihtsalt pürgida selle ühe poole. Kolm korraga aga on nii mõneski mõttes teineteisele vastukäivad. Ehk siis ma ei vea nende peale kihla ega võta ka neid sõna-sõnalt. Pigem on tegemist üldiste suundadega, mida tahaks ning referentsidega, millega tulevikus end võrrelda. Loe neid nagu:

· Paberid kraadidega ei loe minu jaoks midagi (või loevad vähe). Ootan nendelt pigem uusi ja huvitavaid teadmisi ning silmaringi laiendamist. Kui tunnen, et mingi programm neist ei täida minu teadmiste täitmise ootust, jätan pooleli.
· Reisimisega sama lugu, proovin laiendada silmaringi. Reisin edasi ka riikidesse, kus juba korra olen käinud. Ning mõnes suures riigis pikalt seigeldes võib see minu jaoks lugeda paljude riikide eest ning loeksin oma eesmärgi täidetuks. Kuigi teistes maailmajagudes peaks küll rohkem ringi vaatama:)
· Ning ka rahaga sama lugu. Ümmargune number on ilus number, kuid tegelikult tahaksin, et selleks ajaks oleks mul mingi summa, millega siis midagi muud ette võtta või et end mõnusalt sisse seada raha pärast muret tundmata (mõlema jaoks võib nimetatud summa olla ka liiga väike või liiga suur, pigem vist esimene, kuid eks seda näeb).

Näeb siis juba õige pea, kaheksa ja pool aastat aega:)posted Thursday, 10 August 2006

...Ilze ei tulnudki tagasi:P...

2007-12-26T13:06:00.000Z

Kõik algas õhtul süütu viisiitkaartsõnumiga K.-lt Riiast, kus oli M. number. Mõtlesin, miks just mulle ja praegu, et see oli ilmselt kellegile teisele mõeldud, whatever. Varsti helistas M. ning küsis, et kas olen kodus ja kas mul kodus ruumi on, et üks tüdruk on hädas, tal pole Tallinnas ööbimiskohta, aga ta jõuab varsti Tallinnasse. Nojah, mis seal's ikka, ei olnudki õhtuks veel kindlaid plaane...

Vestlesin msnis parasjagu A.-ga, ta pakkus, et äkki on tüdruk SSE Riiast, ise ma selle peale ei tulnudki, arvasin miskipärast, et ta on Pärnust. Igatahes helistaski läti number ning läksin talle bussi peale vastu. Esimese asjana rääkis tüdruk (kutsume teda Ilzeks:D) kohe, et tahab midagi juua ning hiljem sellest, et ta ähvardas oma poisile, et sõidab kuhugi suvalisse kohta, kus ta kedagi ei tunne, näiteks Tallinnasse. Varsti tuli ka välja, et ta ei olnudki isegi SSE Riiast ning M.-ga oli Ilze kohtnud lihtsalt bussis, kes oli selle peale andnud minu numbri:D

Natuke jutt maast ja ilmast ning mõne aja pärast heliseb Ilzel telefon, et vaata aknast välja. Ilze vaatab, ta poiss on Riiast autoga järele sõitnud. Samas on poiss väga rahulik ning laseb meil Ilzega väga rahulikult õlut edasi juua (Ilze jutu järgi ootaks ta kasvõi hommikuni maja ees). Läheb veel tükk aega mööda ning B. uurib, et miks ma olen veel msnis ja miks ma ei maga. Räägin talle lühidalt õhtu seiklustest. Ilze tunneb, et on aeg minna ning läheb välja, seal aga pole kedagi. Ootab ja helistab natuke väljas ning siis ütleb, et tuleb tagasi. Siis aga helistab talle poiss ning ütleb, et ei tea kus ta on, aga 5 min pärast on ta minu maja juures. Poiss oli vist läinud vaatama, mis Tallinnal reede öösel pakkuda on. Ehk siis ongi show läbi. Või noh peaaegu, auto seisab maja ees veel tükk aega ning B.-ga saame ka msnis veel natuke irvitada. Ja Ilze lubas kahe kuu pärast uuesti külla tulla;)posted Saturday, 20 May 2006

Mõned varasemad postitused, mis mulle endale rohkem meeldisid...

2007-12-26T12:57:00.000Z

Deja vu

Olengi sisenenud ellu, mida kartsin ja proovisin võimalikult kaua edasi lükata. Viis päeva nädalas üheksast kuueni, mitte midagi huvitavat ei juhtu ning iga päev on sarnane eelmisega. Õnneks pole olukord päris selline, vähemalt on töö huvitav, inimesed on lahedad ning aeg-ajalt eksivad ka koerad kontorisse või juhtub midagi muud erilist.

Kuid siiski-siiski, pole enam eriti aega midagi muud ette võtta. Õhtul koju jõudes on paras väsimus ning siis tuleks veel edasilükatud tähtajaga bakat kirjutada või mõningaid esseesid kuhugile võistlusele vms teha. Ei mingeid jalutuskäike pargis keset päeva õllega ja sõpradega.

Ning tegelikult on päevad ka ikka jube sarnased. Samade inimestega sõidan Sakust marsaga iga päev linna, täpselt samas kohas Tammsaare pargis jalutab mulle iga päev vastu üks ja sama kitsehabemega ja kõrvaklappidega tüüp ning Kaubamaja kõrval trollipeatuses ootab trolli täpselt sama tüdruk. Samad valgusfoorid on rohelise tulega ning samade valgusfooride taga peab punase tule pärast seisma (kaks korda olen sama valgusfoori juures hommikul Egoniga kokku saanud). Elu ongi tegelikult nagu Trumani show's, kõik inimesed käivad ümberringi, samas tsüklis. Ning mina, maailma naba, sulandun sinna sisse ja kukun ka tsüklisse. Ja kui tsüklist väljuda tahan, tulevad loodusõnnetused, mis ei lase mul minna.

Juba pool nädalat on Tina tänavale kolimine erinevatel põhjustel edasi lükkunud, aga kui ma sinna varsti jõuan, leian ilmselt järgmised näod, kes hakkavad päevast päeva tööle minnes samal tänavanurgal korduma.
posted Wednesday, 22 March 2006

http://prits.blog-city.com/ kolis ümber

2007-12-26T12:42:00.000Z

Blog-City muutub uuest aastast tasuliseks. Seega kolisin ka siia ümber. Proovin siinsetest võimalustest veel aru saada, aga esialgse Kasahhi blogi + pildid leiad siit:

http://www.welco.ee/priit/

:)