Tagasi. Juba nädala. Olin vist tõesti kaua ära - polnud näinud veel Swedbanki siltegi ja need tundusid nii imelikud tänaval, aga samas nägin veel ka Hansapanga silti;), Väike-Maarjas. Ja talvejope kandmise tundega hakkan juba ära harjuma ning talvesaabaste leidmisega läks hea mitu päeva. Polnud tõesti miinuskraade ega lund maas näinud juba kevadest saadik (kui välja arvata bussi aknast Astuurias).
Suurem osa asju, mida (keda) näha, teha, süüa soovisin Eestis ja millest puudust tundsin, olen juba jõudnud ära teha. Suusad ka kapist välja võetud;)
Millest Portugali asjadest puudust tunnen praegu Eestis - kindlasti väikesed kohvitassid cafezinhoga ja muidugi sõbrad, aga suurt muud ei tulegi pähe. Või veel on olnud niii kiire, et pole aega olnud mõelda selle üle, mida siin pole ja seal 15 kraadi käes on:)
Või äkki ei tahagi ma niiväga tagasi?... maikuus küll nädalaks või kaheks Portugali suurimale festivalile ja võib-olla üldse Euroopa suurimale tudengifestivalile, kus tasuta õlu, nädal aega kontserte ja sajad tuhanded inimesed. Ja seniks tuleb leida viise mitte keelt ära unustada...
Friday, February 13, 2009
Monday, February 2, 2009
Konstantinoopolist...
Istanbul on veega ja teede (nii vee- kui 
maa- kui ka kultuuride) ristpunktiks olemisega väga tihedalt seotud olnud läbi kogu ajaloo. Sillad üle Bosporuse said aga alles mõnikümmend aastat tagasi valmis ja ikka veel käib suur osa ühistranspordist laevade ja veebussidega (ka veetaksodega ning sillad on tasulised ja ummikud on Istanbulis pidevad). Öösiti vale viimase veetakso peale selles hiiglaslikus linnas aga sattuda ei tahaks...
Jõudsin üle vaadata suurema osa turistilinnaosasid vanemas osas, paleedesse ei jõudnud pea üldse. Aga see-eest nägin vaadet Marmara mere saartelt Bosporuse siisesõidule ja seal oma järjekorda ootavatele tankeritele ning teistsuguse Istanbulina pea Musta mere äärset kalurilinnaosa (päris Musta mere äärde ei saa, sest vastu tuli sõjaväeosa), ja muidugi ka kõike vahepealset, busside ja veebusside vahetamist jne, mida lahkelt näidati. Lõpuks saan juba millestki aru isegi:)
... ja ka sellest, et kui miski on väga lähedal, siis võib see olla 40 minutit, aga loomulikult mitte jala vaid 40 minutit bussiga. Kauge tähendab juba seda, et sama päeva jooksul edasi-tagasi ei jõua... kuigi muud Türgi must-see kohad Izmir ja Efesos pidid ka "lähedal olema", vaid 8-10 tundi bussis...
Eestiga vist suht raske ära harjuda... aga noh, kui viimase 12 kuu jooksul olen käinud nii São Paulos, Tokyos kui Istanbulis peabki Eesti va(¨)ikse ja rahuliku kohana tunduma;)
maa- kui ka kultuuride) ristpunktiks olemisega väga tihedalt seotud olnud läbi kogu ajaloo. Sillad üle Bosporuse said aga alles mõnikümmend aastat tagasi valmis ja ikka veel käib suur osa ühistranspordist laevade ja veebussidega (ka veetaksodega ning sillad on tasulised ja ummikud on Istanbulis pidevad). Öösiti vale viimase veetakso peale selles hiiglaslikus linnas aga sattuda ei tahaks...
Jõudsin üle vaadata suurema osa turistilinnaosasid vanemas osas, paleedesse ei jõudnud pea üldse. Aga see-eest nägin vaadet Marmara mere saartelt Bosporuse siisesõidule ja seal oma järjekorda ootavatele tankeritele ning teistsuguse Istanbulina pea Musta mere äärset kalurilinnaosa (päris Musta mere äärde ei saa, sest vastu tuli sõjaväeosa), ja muidugi ka kõike vahepealset, busside ja veebusside vahetamist jne, mida lahkelt näidati. Lõpuks saan juba millestki aru isegi:)
... ja ka sellest, et kui miski on väga lähedal, siis võib see olla 40 minutit, aga loomulikult mitte jala vaid 40 minutit bussiga. Kauge tähendab juba seda, et sama päeva jooksul edasi-tagasi ei jõua... kuigi muud Türgi must-see kohad Izmir ja Efesos pidid ka "lähedal olema", vaid 8-10 tundi bussis...
Eestiga vist suht raske ära harjuda... aga noh, kui viimase 12 kuu jooksul olen käinud nii São Paulos, Tokyos kui Istanbulis peabki Eesti va(¨)ikse ja rahuliku kohana tunduma;)
Subscribe to:
Posts (Atom)