Banaanivabariik

Ei ole juttu Eestist ega poliitikast, hoopis Türgi lõunatipust Anamuri regioonist, mis nimetab end uhkusega banaanivabariigiks, kus tänaval skulptuurideks on banaane kandvad naised ja linnapea räägib, et "meil on arenenud majandus, siia tulevad pesitsema kilpkonnad ja kõikjal kasvavad. Ja välismaalasi saadavad fotograafid, korraldatakse uhke kultuuriprogramm, kutsutakse linnavalitsusse vastuvõtule ja tehakse ajaleheartikkel (http://www.anamurgundem.com/iste/haber_detay.asp?haberID=615 - tegelikult ütlevad need pildid kõik...). See oli siis reisi lõpp-punkt ehk Kiievist Küprose juurde välja rongide ja bussidega... käies vahepeal ühes maailma suuremas ehitises (tegelikult kahes - ka Istanbuli Hagia Sofia), lauldes bulgaaria keeles karaoket, otsides erinevusi kreeka ja türgi kohvi vahel, nentides, et Kreeka on ilmselt maa, kus ükskõik, mida tehes on kõige raskem enda nimelist tänavat saada (sest ees on vaid Aristotelese, Platoni jne tänavad).

Ning kõige selle juures püsides kolme nädala jooksul koguaeg samas ajavööndis (st. teoreetiliselt - Türgi "reaalne aeg" on "ca 1-2 tundi hiljem" ja "kõik toimub täpselt siis kui toimub", mitte siis kui plaanis ette nähtud - isegi linnapea võtab endale vabaduse kõik ajakavad ümber mängida, öeldes lihtsalt, et ta pole sellel päeval linnas).

Tagasi Eestis ja sealiha süües ning uudiseid lugedes, kus kogu elu keerleb seagripi ümber, on mul Türgist tulles rahulik meel - ubade ja lambalihakebabi maalt ei saanud ka teoreetiliselt seagrippi saada, ilmselt nimetataks seda lihtsalt teistmoodi.

Kuidas teil Eestis ilm on?

"Soojal lõunamaal" näen telekast, kuidas Sofias sajab lund. Ise olen juba küll mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool ja näen õrna lund vaid mäetippudes sügiseselt lehtedes puude kohal. Siin ikka külm vihm ja udu. Sofia oli veider segu kõigest - iidsed kirikud, kommunismiaegsed paleed, Pariisi järgi tehtud juugendstiilis majad, laiemalt reklaamimata mõnusad keldri- ja korteribaarid ja kõige all hämmastava kultuurikihiga vana linn, millele uued majad on lihtsalt peale ehitatud ja kaevata saab vaid tänavate alt. Räägitakse, et kesklinna krunte ei osteta mitte sellepärast, et maja ehitada, vaid sellepärast, et selle alt midagi leida. Ja see võib ka nii olla, arheoloogiamuuseumis toimunud vastuvõtul sai vabalt toetada 1. saj. e.Kr. hauakivile või 5-meetrilisele sambale või asetada veiniklaas 4. saj. p.Kr. mosaiigile.

Mägedes on aga minu elus nähtutest kõige vapustavamad kloostrid ja väikelinnad endiselt ilusti vanas stiilis säilinud. Homme ilmselt hommikul edasi Kreekasse Thessalonikisse ja ülehomme Istanbuli.

Jalle teel;)

See postitus tuleb Bukarestist... Paev on seljataga, mille jooksul joudsin ara kaia Cheopsi pyramiidist mahult 2% suuremas ning miljoni kuupmeetri marmori ja 220 000 ruutmeetri vaipadega ning Ceausescu isikliku teatrisaaliga parlamendihoones ehk mille valmimist megalomaan ara oodata ei joudnud ning 70ndatest sailinud keldridiskoteegis, kus parasjagu oli elekter ara, nii et kyynlavalguses nagi see veel syrrim valja. Rumeenia on vist ainuke riik, kus parlamendihoone on koige populaarsem vaatamisvaarsus (voi yks kahest koos Dracula lossiga), turiste pole Bukarestis toesti mitte kusagil naha ja ega neilt ei osata midagi kysidagi - mu parlamendihoone kylastus oli tasuta, sest 50-kroonist piletit kysiti vaid mu rumeenlaselt sobralt, kellel polnud yliopilaspiletit kaasas ning 200-kroonise pildistamispileti olemasolu tuuri ajal pildistades kellegile ei lugenud. Kuigi tegelikult voiks turiste olla kyll, kesklinnas on palju vaikseid tanavaid vanade uhkete majadega ning monusaid tanavakohvikuid. Igatahes on siin moned pildid 2,5-km jalutuskaigult palees, mille kaigus naidati 5% paleest.

Kiiev oli tegelikult taitsa monus linn ja ka turistitamise sai ara tehtud kaies enne rongile minekut labi kloostris, selle kaikudes ja nahes vaadet yle joe paris kenadele elurajoonidele. Ning siis 28 h rongis, mis oli onneks ukraina/vene rong, mitte rumeenia oma milledest raagiti oudusi. Moskva-Sofia rongis sattusin samasse kupeesse tadikese ja tema puuriloomaga, mida alguses pidasin eilieniks voi suureks rotiks voi hamstriks, aga tegemist oli vaikese piiksuva koeraga. Kupees sai veidi teed jagatud ja Kiievist ostetud kalamarjamaitselisi Lay'si kropse (jah, on sellised asjad!), aga siis laks tadike korvalkupeesse, sest seal "saab ta koera vabamalt ringi jooksutada". Tee oli hea, aga ebameeldiva yllatusena kysiti selle eest lopuks raha. Kuna olin vaid 10 krooni eest hrivnasid jargi jatnud ja muud raha polnud peale suurte eurode, ootasin rongist valjaviskamist voi vahemalt soimu (sest arrogantne sovjeti teenenduskultuur vohab Kiievis ja Ukrainas endiselt oma eiteamitmendas nooruses ja ristsona on kiirsoogikohaski olulisem kui klient), aga meeldivaks yllatuseks jai mul kolme tee eest maksmisel 7 grivnast veel pool jargi (kusjuures pesu laenutus, mis maksis hinnakirjas monikymmend krooni on onneks hinna sees, aga no teed hinna sisse ei saa panna - mitu tassi inimene ikka teed jouab juua?).

Ahjaa, Kiievis olid veel presidendivalimised ka nagu ka Bukarestis. Aga Kiievis oli peavaljakul suur Julia bloki kontsert ja kihutusyritus...

Homme ohtul Sofiasse. Eks naib, kas saan sama rongi peale, mis Moskvast Sofiasse veereb (ehkki inimesed on nagunii uued).

Soda labi! Kas toesti?

Paris erinevad tunded Kosovost. Yhest kyljest pole kuskil naha kuuliauke peale mone yksiku kokkukukkuud maja ja seda ei saa ka oelda, kas seda tegi soda voi maja vanus ning igalpool kaib meeletu ehitustegevus, ka kiirteed ja autod uhkemad kui Eestis kuigi enamasti Saksa, Sveitsi voi Norra numbritega (suveks puhkusele tulnud mujal tootavad kohalikud).

Teisest kyljest, ma pole kuskil mujal nainud ega kuulnud spets liiklusmarkidest tankidele! (kahjuks ei saanud yhtegi pildile, akki saan homme, aga enne sildu olid eraldi kiirusepiirangumargid soiduautodele ja tankidele!)

Ja siis tanase paeva boonus... kaisin Mitrovices ehk linnas, mis juba 10 aastat jagatud joega serblaste ja albaanlaste vahel . Ning mille silla peal kontrollivad serblased, et albaanlased yle ei tule (vastupidi on kord leebem), albaanlaste endi turvalisuse nimel! (piltidel albaanlaste

poole lipud ja serblaste lipud ja politsei silla otsas) Mina voin kaia, kus iganes aga samast linnast parit albaanlastest sobrad pole viimased 10 aastat kordagi saanud oma linna teisele poole joge. (okastraadi kera pildi peal on ka silla peal). Joe poolte vahel on vahe ka - serblaste poolel on hallid majad, tapselt nagu olid 10 aastat tagasi, albaanlaste poolel remonditud ja

varvilised (kuigi albaanlased kurdavad, et tanu EL missioonile ja vahemusrahvustele suurte oiguste andmisele on serblased palju priviligeeritumas seisus).

Ja ponevaks veel laheb, homme loodan ara kaia lounas

Prizrenis, kus Wikitraveli jargi alles 5 aastat tagasi albaanlaste ylestousu kaigus poletati ja lasti ohku suurem osa ca 13-15 sajandist serblaste kirikuid ehk vahemalt pooled vaatamisvaarsused (jargi on veel kyll mosseed ja saunad). Paris kreisi ja pole midagi kuulnudki... (voi on serblased liialt editinud seda juttu, a la venelased kirjutamas pronkssoduri ohkulaskmisest, sest seal polnud kirjas ka busse Prishtine-Prizren, kyll aga Belgrad-Prizren)

Mustamaelt

Pool paeva bussis ja Montenegro rannik poole paevaga... missuguseid ohvreid peab tooma, et Kosovosse jouda. Ja teine pool jai bussis olemata tanu Siirile ja Pusale, keda ma lennukis nagin ja kellel oli Dubrovniku lennujaamas rendiauto ootamas. Suur Hvala teile;)

Nii et sai ka peatuda ja aknast teisel pool veidi pilti teha. Ja turistikohas 10€ eest keskparaseid kalmaare syya (vrdl. lounas - Ulcinj - maailma parim guljass ja suur hunnik salatit ja 0,5 l olu kokku 5€ ja Prishtines Kosovos on yldse raske soogi eest yle 1,5€ maksta - ja, jah,siin on eurod!). Ning koige paremad puuviljad on need, mille ymber on koige rohkem herilasi (sest koki ploomid ja nektariinid on otšen sladkie).

Aga Montenegro rannik on selline...kinnisvaraarendus... ja tais inglise- ja venekeelseid silte (jah, vene, sest serbiat kirjutatakse seal ladina tahestikus). Ja kaljuteel onnestus ka selline koht ara naha, kus oli tee ja mere vahel kallakul mitmeid autovrakke (jah, mitte 1 voi 2, aga palju!), aga enamasti olid mere ja tee vahel kas majad voi poosad.

Nii, aga praegu ei tule rohkem. Pole palju maganud ka - kl 7

hommikul joudis oobuss Kosovosse Prishtinesse ja siin ma praegu olen. Ja kui arvuti enam ise aknaid kinni ei lykka ja vahepeal netilaineid ka saab kylalistemajas, siis akki saan ka Kosovost paar sona jargmisse postitusse (pilte laen ka yles, aga lootust ei ole vist kohale joudmiseks!).

Bussi pagasiteenus (koti alla pagasse panek, aga muidugi mitte parastine kontroll, et kas igayks saab oma) muide annab igale reisijale yhe euro eest lisavaartust ning koik maksavad, selle eest saab ka tseki. Kusjuures alguses sai nappu vibutatud 1€ kysimise peale, et "oh, no, you are not ripping me off!" ning tootas ilusti;) Hiljem, kui teadsin, et koik maksavad, ei lahe see enam labi. Nagu ei lainud labi ka trikk, et mul on ainult 20€-ne, mindi kuskile kioskisse lahti vahetama!

N-liit, E-liit, what's the difference?

Postkasti tuli kiri - "Euroopa Komisjon otsib kahemiljonindat Erasmust" - kuna Erasmus programmis osalejate hulk ületas kaks miljonit, siis otsitakse eelmisel aastal käinutest ühte, "kes vääriks järjekorranumbrit 2 000 000. erasmuslane" /---/ "lõpliku valiku tegemisel võtab EK arvesse soolist tasakaalu, erivajadustega üliõpilaste mobiilsust, jne" ehk kuigi iga mineja ju ilmselt registreeritakse numbriga andmebaasi, ei sobi ju otsida taga numbrit vaid peab valima ideoloogiliselt meeldivama kandidaadi.

Tuli meelde üks Dovlatovi essee, kes töötas N.Liidu ajal Tallinnas ajakirjanikuna, kus otsiti sünnitusmajas Talinna poolemijonindat elanikku (ajal kui Maardu ja Saue olid ka veel Tallinn) - sündinud laps pidi olema kindlasti segaperekonnast, vanemad ei tohtinud olla joodikud jne.

Et nartsissist mu sees otsustas, et see tiitel on just minu jaoks ning palju vaeva ei nõutud (1 lk ankeet, kus küsiti sünniaastat, sugu, jne, loomulikult ka disability'd ja siis tuli max 2 lk kirjeldada oma Erasmust ja elu pärast seda - kas seda pole juba üleliia palju informatsiooni teha objektiivne otsus?), siis sai ka praegusel ülikiirel nädalal asi kiiresti ära tehtud. Eks siis näeb, kas "valgel heteroseksuaalsel puueteta mehel" on šansse...

The first 72 hours of a new life:)

... and my first posting in English (I guess)... in case there were some readers from abroad:)

No, I did not become a dad, well, no and yes:) But here is a website you can check out: http://www.ctrl-f.eu/beta/. It is still in testing phase, for friends to comment, add data, make suggestions, find errors. Many things are still to be finalized, mostly about design. When it is ready, it will be moved to root domain, announced again and more widely.

Ctrl-F was almost ready for awhile already and because things tend to become obsolete, I thought it was better to push it until a phase, where you can use its functionality. So going now to first 72 hours (I sent messages to my friends in Facebook, until it threathened to block my account for spamming... wtf... if someone is making any test, then there is a button to tell all your friends, but if someone just wants to reach all their friends with something once in a century, it is called spamming:D But let's be friends with Facebook, so I stopped this time...), in first 72 hours:

• I received lots of feedback that it is a cool site and idea, some told that they are going to use it Ctrl-F for sure and some replied me with the links (which you can actually add yourself at the site)
• I received some comments about the design, functionality, content
• Ctrl-F was translated into Italian, Serbia, Turkish. Russian translation was checked and corrected. So it total there are now 7 languages available and passwords have been given to translate it to German, Dutch, French, Croatian, Spanish - if you want to translate it to your language, tell me;)

Thank you all for your help;) For those of you who have still not visited Ctrl-F yet, Ctrl-F is different from others (at least we hope it to be):

• it gives you only the most popular site (or top 3 if you want)
• you don't need to know the language you are searching information in
• you don't need to search in the lists, scroll the page, etc. because everything is on map
• the site improves together with people using it (like Wikipedia:D But cooler:D)

Thank you also for Tanel, Tauno and Andres, who have been making the website so far, and keep checking the site as we still have plenty of ideas how to improve Ctrl-F!

As for my blog, I can keep commenting things in English if these concern Ctrl-F but the other posts I will carry on in Estonian - not that I want to comment on other nationalities (well, only sometimes) but because I often want to write about differences in Estonia and some another country, which might not be understandable for readers abroad:)

And sorry, no photos, this time. Or maybe two, for missing Granada:)

A queimar...

... ehk eestikeeli "põlemas". Lintide põletamise pidu Portugalis on seekord läbi. Õigemini peod, sest Coimbrast on komme levinud ka mujale üle Põhja-Portugali. Käisin ka Portos ja Keila-suuruses veiniregiooni linnas Lamegos, kuid Coimbra oli kõigist kaugelt üle (siiski, Lamego oli oluliselt üle Keilast). Väike pettumus küll oli kui lubatud tasuta õlut ja pirukaid sai vaid ühel päeval, kui seda jagati paraadil osalenud umbes 100-st isekaunistatud veoautost, mis olid täidetud lõpetajate ja teiste tudengitega ning see, et kontsertide eest pidi maksma ja päevade kokkuvõttes üldse mitte vähe, aga nädalane pidu oli korvas seda kõike kuhjaga.

Queima ajal võib Coimbra tänavatel kõike näha nii ettekujutatavat kui ettekujutamatut;), vaid üks põnev vaatepilt jäi mul endal nägemata - kuidas liigub pärast paraadi paksu prügikihi sees tänavatel (jah, kogu sodi tänavale! aga mitte ainult, kuna asjade loopimine käis ka autokastis, siis võis palju leida ka terveid õllepurke ning isegi 5-eurose)... väidetavalt tuli ca 5-10 min pärast paraadi lõpuu tänavatele sadu koristajaid ning järgmise 10-15 minutiga oli tänav puhas. Ja tõepoolest, seda isegi Portugali tänavatel nii tavapärasest koerasitast, ilma milleta ei tundnud linna enam äragi:)

Nüüd siis juba nädal aega Andaluusia, merd olen näinud, isegi kahel korral, aga randa pole jõudnud - siin muudki huvitavat teha - mäel käia (jah, kas pole loogiline, et kui mais Hispaanias olla, siis ei käi mitte rannas vaid lumel ja selleks laenad riided-varustuse veel küla pealt kokku...) ja muuseumide päev:D

Mai keskpaik on Andaluusia külastamiseks superaeg - tasuta muuseumid ühel nädalavahetusel, hooaja viimanne päev suusakeskuses (ja vastavad soodused) ning kõikjal õitsevad lilled ja rohelus (eriti Córdoba ja aiad, ka ilmselt Alhambra, kuhu jõuan homme). Alhambra seinalt on ka pärit araabiakeelne tekst, mis hispaania keeles on: "no hay en vida nada como la pena de ser ciego en Granada" ja eestikeeli, et elus pole midagi sellist nagu kahju olla pime Granadas. Olen täiesti nõus!

Ümbruskond vajab vahetust?

... kui liiga kaua ühe koha peal olla (=Eestis), siis hakkan liiga tõsistest teemadest mõtlema-kirjutama:)
Kui Sulle tundub, et tänaval on neid rohelisi reklaame liiga palju (mis väidavad, et vahetust ei vaja mitte Edgar või Ratas vaid Eesti), siis mine sõida korraks bussiga...
Ma ei hakkagi mitte seda kommenteerima, et tegemist on labase kopeerimisega (ebaprofessionaalselt näivate markerijoontega paberil) või et kampaania sõnum on täiesti mööda - tulekul ju esimesena Europarlamendi valimised (kas see K-erakonna teadlik üritus apelleerida oma valijate lollusele, sest Eestit me ju hetkel veel ei muuda või valimisseadusest tulenev võimalus teha reklaami, et ärgitada inimesi toetama valitususe kukutamist???). Aga hoopis seda, et täna õnnestus mul 11-minutise bussisõidu jooksul näha filmiklippi "Eesti vajab vahetust" 28 korda!!! (+ veel loendamatult rohkematel prügikastidel samal ajal tänava ääres)
Klipp on pandud busside ekraanidel jooksma iga reklaami vahele ja korraga 2 korda järjest...

Minu meelest üks kõige räigem reklaami massiga pealeminek Eesti ajaloos üldse? (kujuta veel ette kui sõidad bussiga iga päev 2x30 minutit) Eks näib, mida arvab KE valija (bussiga sõitja sihtgrupp?)... Kas tal on ka teatud mõistuse piirid ees ja hakkab tal ka liigsest reklaamist paha? Või ei märka ta seda enam üldse? Või on teda selle reklaamiga võimalik korduvalt ja korduvalt võimalik veenda, et ta Ansipit ei usu ja KE on ikka üks õige valik... Europarlamendivalimistel...?

... Tartu

Või noh, Tapa või Mustla või Aegviidu või Suure-Jaani või Soomaa või mõni teine tore Eesti koht, kus nüüd ringi sõidan (Tartu sobis paremini kokku eelmise postituse pealkirjaga Maltalt...)
Aga tahtsin öelda, et nüüd olen Eestis;) Ja siin on ka fun igalpool ja koguaeg kuigi blogi on vait, sest midagi eriti põnevat ja üldhuvitavat ei ole olnud mul just palju kirjutada. Ja need, kes kaasas on olnud, teavad isegi, mis toimus. Vähemalt enamvähem teavad...

Järgmise sõiduni ka üle kahe nädala aega:) - marsruut Saksamaa (http://congress2009.efpsa.org/), Coimbra (Portugali suurim festival; http://2009.queimadasfitas.org/) ja siis veel ca 10 päeva Lõuna-Hispaania (või Portugal või Maroko). Kõige enam ootan Queima das Fitast, millest on räägitud Portugalis ulmelugusid, kus on kohal 200000-300000 inimest, nädal aega kontserte, ilusad ilmad, tasuta õlu:)

Nii et siin Eestis tegelen veel asjadega, millega on vaja tegeleda. Vahepeal aega surnuks lüües leidsin Facebookist ühe "huvitava" asja:P - saab sõpru hinnata... noh, teadsin seda juba ammu, aga et sela tekivad pingeread... ja ka mitte ainult sõprade vahel vaid ka nt Eestis jne. Vot ja siis leidsin, et olen kõrgeimal kohal sellises kategoorias nagu "the cutest":D Ja Eestis koguni 14. kohal:P, nimekiri algab Lauri Pihlapiga, olen koht kõrgemal Eikost (tervisi, Eiko, kui Singapurist või kuskilt seda loed:P) ja ntks 7 kohta kõrgemal Karoli Hindriksist. Ja Anu Saagim või Ingrid Tähismaa polegi mulle veel helistanud?:P Ega siis midagi, hoidke silmad lahti anonüümsete vihjete saatmiseks, et "Cutie-Priit käis poes" või "ei usu igavesse armastusse"...
(eelnevat lõiku loe palun läbi tugeva eneseirooniaprisma...)

Tallinnja

... ehk malta keeles tähendab "tallinnja" "triibuline" või samuti ka kohalikku bussi (mis on punase triibuga ja muidu kollane nagu pildilt saad näha...) ja tavaliselt kirjude joonistuste ning kahtlaste sloganitega.

See siis sissejuhatuseks Maltal käigu kirjeldamiseks - riik, millel elab pea Tallinna-jagu inimesi kuid on sama suur kui 1,5 Muhumaad. Kuid ringisõitmine võtab ikka kohutava aja, sest suuremal osal Malta saarest on asustus või vähemalt 60 km piirang. Tänava sildid "suure maantee ääres näitavad": üks linn 1 km, teine linn 1,5 km, kolmas linn 4,5 km. Kõik!

Ja seda uskumatum on, et linnad on üksteisest nõnda erinevad - on olemas pidude linn (St Julian), kalurite linn (Marsaxlokk), muuseumilinn (vana pealinn Mdina) ja muidugi pealinn-shoppinglinn-turistilinn (Valletta). Ja kui esimestel päevadel vaid St Julianis olles tekkis mõningane pettumus - ilm oli tormine, päikest ei näinud, vanu maju polnud (mõnikümmend aastat tagasi olid seal vaid niidud), siis Valletta ja vaade Vallettalt üle lahe "Three Cities" linnadele (3 üksteisega kokkukasvanud linna, nimed pole olulised:P) oli imeline.

Paarisaja kirikuga Malta (kujutage ette 1,5 Muhumaad, kuigi jah ntks nägin ka kirik-baari - miks mitte... saab ühe korraga kahes ära käia, Santa Maria altar oli ka...) on hirmuäratavalt rõhunud sisuliselt vaid turismile (ja inglise keele õppele) ja nüüd kui inglastel-itaallastel raha otsas, võib nende elustiil (kõik peab olema posh, räägivad palju sportautodest, megajahtidest, miljonite eurode väärtustest korteritest) saada suure tagasilöögi. Sest kalapüük, laevaremont, põllumajandus ekspordiks on suuresti ära lõpetatud ja selle asemel diversifitseerivad turismi finantssektori kõnekeskused ja filmitööstus ja -stuudiod. Pole just parim kokteil tänasele majanduskeskkonnale?

Tagasiteel oli tänu lennu hilinemisele veidi aega ka Riias ringi jalutada - teisipäevane õhtu oli vanalinnas pea täiesti tühi nagu ka baarid ja menukoht Pelmeni. Vanalinnas teiste majade kukile ehitatud nõuka-aegne maja on maha võetud, ei tea, kas seoses kriisiga see auk nüüd jääbki (või teab keegi midagi rohkem?). Positiivne külg on selles, et Pelmeni wc on nüüd tasuta:)

E já tenho voltando

Tagasi. Juba nädala. Olin vist tõesti kaua ära - polnud näinud veel Swedbanki siltegi ja need tundusid nii imelikud tänaval, aga samas nägin veel ka Hansapanga silti;), Väike-Maarjas. Ja talvejope kandmise tundega hakkan juba ära harjuma ning talvesaabaste leidmisega läks hea mitu päeva. Polnud tõesti miinuskraade ega lund maas näinud juba kevadest saadik (kui välja arvata bussi aknast Astuurias).
Suurem osa asju, mida (keda) näha, teha, süüa soovisin Eestis ja millest puudust tundsin, olen juba jõudnud ära teha. Suusad ka kapist välja võetud;)
Millest Portugali asjadest puudust tunnen praegu Eestis - kindlasti väikesed kohvitassid cafezinhoga ja muidugi sõbrad, aga suurt muud ei tulegi pähe. Või veel on olnud niii kiire, et pole aega olnud mõelda selle üle, mida siin pole ja seal 15 kraadi käes on:)
Või äkki ei tahagi ma niiväga tagasi?... maikuus küll nädalaks või kaheks Portugali suurimale festivalile ja võib-olla üldse Euroopa suurimale tudengifestivalile, kus tasuta õlu, nädal aega kontserte ja sajad tuhanded inimesed. Ja seniks tuleb leida viise mitte keelt ära unustada...

Konstantinoopolist...

Istanbul on veega ja teede (nii vee- kui maa- kui ka kultuuride) ristpunktiks olemisega väga tihedalt seotud olnud läbi kogu ajaloo. Sillad üle Bosporuse said aga alles mõnikümmend aastat tagasi valmis ja ikka veel käib suur osa ühistranspordist laevade ja veebussidega (ka veetaksodega ning sillad on tasulised ja ummikud on Istanbulis pidevad). Öösiti vale viimase veetakso peale selles hiiglaslikus linnas aga sattuda ei tahaks...

Idamaa, mis idamaa. Kohvikutes-baarides ei olnud pea ühtegi korda, mil arvega petta ei üritatud (lisati midagi, mida me polnud tellinud) ja oma kohvikusse-poodi kutsujad ei lase tänaval rahus liikuda. Seda imelikum on, et autoparklas antakse lihtsalt võtmed suvalisele töötaja-tšurkael, kes siis kõik autod väga tihedalt kokku pakib parklasse. Kui auto ära kaob või midagi juhtub, kindlustus ei kata muidugi...

Jõudsin üle vaadata suurema osa turistilinnaosasid vanemas osas, paleedesse ei jõudnud pea üldse. Aga see-eest nägin vaadet Marmara mere saartelt Bosporuse siisesõidule ja seal oma järjekorda ootavatele tankeritele ning teistsuguse Istanbulina pea Musta mere äärset kalurilinnaosa (päris Musta mere äärde ei saa, sest vastu tuli sõjaväeosa), ja muidugi ka kõike vahepealset, busside ja veebusside vahetamist jne, mida lahkelt näidati. Lõpuks saan juba millestki aru isegi:)



... ja ka sellest, et kui miski on väga lähedal, siis võib see olla 40 minutit, aga loomulikult mitte jala vaid 40 minutit bussiga. Kauge tähendab juba seda, et sama päeva jooksul edasi-tagasi ei jõua... kuigi muud Türgi must-see kohad Izmir ja Efesos pidid ka "lähedal olema", vaid 8-10 tundi bussis...
Eestiga vist suht raske ära harjuda... aga noh, kui viimase 12 kuu jooksul olen käinud nii São Paulos, Tokyos kui Istanbulis peabki Eesti va(¨)ikse ja rahuliku kohana tunduma;)

Samm-sammuline harjutamine Eestiga

Istanbul, selgub, et on tore koht Eestiga harjumiseks peale Portugali:) - ilm on sama ja tänavatel on näha mustadest ja valgetest kividest mosaiiki, aga harjuda saab siin ajavööndi, blondide tüdrukutega tänavatel (värvitud loomulikult), õllede suurusega (Portugalis tavaline 0,2 l), veinist kangema alkoholiga, saunaga (temperatuur on küll sarnasem jahtuva saunaga pärast kütmise lõpetamist tunni-kahe pärast ja meile tuntud türgi sauna tavalises ümbruskonna saunas polegi), ö ja ä tähtedega.

Ei mäleta küll Eestit nii hästi, aga loodan, et mõnede pearättide ja mošee tornist kõlavate kutsetega ei pea pikemaks harjuma, samuti ei saa enam kuulda fraase, et "Lähme nüüd Aasiasse/Euroopasse, seal vahetame bussi...", "Ta on praegu Euroopas, aga saame paari tunni pärast kokku" vms. (jah, nii räägitaksegi). Ja Istanbuli ("riigist") vaid ca tunni kaugusel on saared, kus pole ühtegi autot peale operatiivautode, vaid hobuvankrid ja jalgrattad jaq kus elavad pealegi vaid kõige rikkamad inimesed...???

Portugalist ärasõit läks enam-vähem kiiresti. Kuna praegu reisil, siis pole veel täielikult aru saanud, et Erasmus läbi (näis kui kiiresti kohale jõuab Eestis), viimane päev läks korteriomanikuga vaidlemisele nagu seinaga elektriarvete üle ca üle tunni, aga tema erakordselt lollidele argumentidele oli väga raske vastu vaielda lõpuks, kui kõik asjad tahtsid veel pakkimist ja Lissaboni rongini oli aega vaid veel 2,5 tundi.

Ja siis Lissaboni lennujaamas jäin valge inimese tundest tõeliselt ilma kui British Airways leti töötaja leidis raamatust, et Türki lendamiseks peab kõigil olema viisa. Ütlesin, et Eesti kodanikel ei pea ja näitasin väljatrükki VM kodulehelt. See teda ei huvitanud, sest tema raamat ütleb teisiti, ja igaks juhuks peab ta kontrollima, kas mul kõik ikka viisaks olemas on (õnneks oli kirjas, et selle saab piiril lihtsalt 10 eur eest jm), sh tagasisõidupilet... mida ma loomulikult plaanisin trükkida Türgis. Tahtsin neile netis näidata, aga tuli meelde, et arvutis .pdf olemas. Portugal pole aga Eesti, ning raamatus polnud .pdf võimalust kirjas, nii et mulle anti juhised internetipunkti otsimiseks hoopis selle asemel et lasta mul lõpuks ikka check-in teha. Ning siis kui lõpuks koha üles leidsin, selgus loomulikult, et printer ei tööta hetkel ja i-punktist, et ega mujal trükkida ei saagi.
Nii et BA neiu pidi jämedalt raamatu eeskirju rikkuma ja tegema mulle check-ini vaid .pdf pileti alusel riiki, kuhu sisenedes löödi lihtsalt tempel passi mingite küsimusteta. Aga igaks juhuks ütles, et hoidku ma arvutit käepärast ja fail lahti, "kui keegi küsib küsimusi" ja pardale mineku juurde tuleb ta "isiklikult kohale".

Mitmed tunnid lendu kulusid ära eelmistest öödest toibumiseks ning London-Istanbul lennu toit oli isegi väga hea üllatavalt. Aga nüüd siis Istanbulis veel mõna aega ning ehk jääb isegi aega kaugemale sõita...

... ja juba kevad?

... väljas soojem, kevadelõhnad, linnud laulavad, kõik, mis vahepeal jõudis olla teistsugune, muutub jälle roheliseks...
Uus aasta tuligi siis Hispaanias, Galiitsias, Ourenses. Veel jõudsin ära käia Vigos, Santiago de Compostelas, A Corunhas, Lugos, Oviedos, Gijonis, Burgoses...
Hispaania moodi tuleb uus aasta tormiliselt, kõik löövad ennast nii üles kui võimalik, enne uue aasta tulekut süüakse ja siis saabumise hetkel süüakse igal eelneval sekundil üks viinamari, kokku 12 tükki (või vaadatakse telekast, kuidas punane ja kollane pall söövad viinamarju ekraani eri otstes ja siis saavad lõpuks kokku, suudlevad ja moodustavad Mastercardi logo...) ja siis liigutakse linna peale...
... või siis suvalisse korterisse (minu sõbra sõber märkas tänaval liikudes järsku ühte maja, kus tuli meelde, et tal seal ühe korteri võti taskus, ja sinna me läksimegi. elanikud pidid parasjagu mujal linnas olema)...
... ja siis mõned asjad ei muutu... näiteks hispaanlased teavad Eestit üllatavalt palju... juba Portugalis teati, et ah, Eesti, teil oli seal Eurovisioon. Ise ei mäletagi seda aega enam või mitu aastat tagasi see üldse oligi, aga kogu Hispaania teab ikka just selle järgi, sest sellel aastal oli Hispaania üle pika aja osalenud ja kellegi väga kuulsa lauljaga... vist kui õigesti mäletan.

Aga eksamid juba peaaegu läbi, üks vaid veel jäänud. Alla nädala veel jäänud olla, siis veel 10 päeva Istanbulis ja siis tagasi Eestis...