Suur suur aitäh südamest kõigile õnnitlejatele, inimestele, kes elasid mulle kaasa ja inimestele, kes kiitsid mu esinemist! Aga ma ei ole ikka rahul:) Kutsuge mind perfektsionistiks kui tahate:)
Mulle ei anna rahu telelindistuse ülesehitus. Mulle ei anna rahu:
1. See, et antakse ette lisaks lepingutele ja muudele lindistuse jaoks vajalikele paberitele ja nõusolekutele pikk ankeet, milles olevat infot esitatakse hiljem valikuliselt üle seitsme rea ja otsitakse kusagilt paremalt nurgast.
2. See, et ankeedil pole esimest korda teles käijatele disclaimerit "Kõik, mida te ankeedile kirjutatakse võib jääda lindile ning mille kohta hakkavad sõbrad-tuttavad küsimusi esitama ja selgitusi küsima. Nii et parem mõelge hoolega välja mingi story, mida te tahate lasta eetris paista ning ärge parem mainigegi asju, mida te tegelikult ei taha, et ekraanil esitataks, sest just need me välja valimegi."
3. See, et iga saatesekund maksab, kõik käib nagu konveieri peal, lindistuse lõpus peab kiiresti ära minema, et vabastada stuudio uuele saatele ja see, et ei ole võimalik üle vaadata, mis siis tegelikult toimus ja võibolla mõne sõna uuesti lindistada (ma ei räägi vastustest).
Et rahu saada, jätan endale meelde teistsuguse enesetutvustuse . Näite sellisest, mis oleks võinud olla, kui ma oleksin olnud targem ja välja mõelnud mingi story ja täitnud ainult vastavad lüngad (ehk siis jätnud tegemata mõned lünga täited, mis juhtusid sellised lihtsalt ankeedi korralikuks täitmiseks:D)
And here we go again:
Hannes: "Tere tulemast mängu, Priit!"
Priit: "Aitäh!"
Hannes: "Priit on 22-aastane, Tallinnast, majandusharidusega, praegu õpib psühholoogiat. Priit, milleks selline valik, majandus ja psühholoogia?"
Priit: "Noh, eks kui majandusteadmiste järgi tänapäeva Eestis enam nõudlust pole, vajatakse psühholoogiateadmisi."
Hannes: "Oma hobideks oled märkinud börsi ja investeerimise. Kuhu sa investeerid, kas aktsiatesse või kinnisvarasse?"
Priit: "Noh, see on minu viis tarbimisbuumist osa saamiseks. Mõnel inimesel tundub Eestis hetkel liiga palju raha üle olevat. Mul seda pole, seetõttu ongi (olnud) õige aeg läbi aktsiatega kauplemise raha teenimiseks. Küll pikaajaliselt asjad paika loksuvad:)"
Hannes: "Veel oled sa oma ankeedile kirjutanud, et sulle ei meeldi tõmblukud. Miks siis nii?"
Priit: "Lähevad katki koguaeg."
(Viimasele küsimusele ma ilmselt poleks sellist vastust kirjutanud, aga loll lünk ankeedil ("Mis sulle ei meeldi?") nõuab ju lolli vastust;) mitte esimest pastakast välja imetut)
Hannes: "Hea küll. Sul on kaasas ka vend Peeter, kellel on oma investeerimisportfell. Peeter, näita palun seda! Õnn kaasa ja läheme mängu!"posted Wednesday, 29 November 2006
... 2007. aastal väga palju ma ei postitanudki, aga seda enam võib lubada 2008. aastaks:P
Wednesday, December 26, 2007
...see kus ma edasisi plaane tegin...
Kooli lõpust on juba mõnda aega möödas ja nagu arvata oligi ei olnud ma ainuke, kellel tekkis sama küsimus. Vajalik küsimus, sest asju, mida tahaks, on palju, aga kõike ei luba saada erinevad piirangud (loe: aeg). Samas, sihitult, millegi poole tõmmelda on ka mõttetu. Niisiis ütlen välja, et 30 aastaselt (või teeme siis 31. sünnipäevaks, parem kontrollida:D) olen ma:
· Saanud kaks bakalaureuse ning ühe magistri kraadi (praegu siis üks baka). Kas siis veel edasi haridust nõutada, vaatab siis.
· Käinud 50 (praegu 25) riigis. Ja I do mean "käinud", mitte ainult läbi sõitnud vms. See tähendab olnud igas riigis vähemalt paar päeva ning mitte ainult piirdunud ühe linnaga. Kui nüüd järele mõelda, siis senistest ei käi otseselt kirjelduse alla vist vaid Serbia, aga minu jaoks ta ikkagi loeb. Päev suure seljakotiga mööda Belgradit jalutamine ning teise päeva jagu rongis loksumine andsid ka sellest maast mingi pildi.
· Kogunud/säästnud/investeerinud pangaarvele ja väärtpaberitesse (kinnisvara ei loe) 1 000 000 krooni (ehk siis selleks ajaks 64 000 eurot).
Kõik kolm sihti on sellised, mida pean saavutatavateks juhul kui lihtsalt pürgida selle ühe poole. Kolm korraga aga on nii mõneski mõttes teineteisele vastukäivad. Ehk siis ma ei vea nende peale kihla ega võta ka neid sõna-sõnalt. Pigem on tegemist üldiste suundadega, mida tahaks ning referentsidega, millega tulevikus end võrrelda. Loe neid nagu:
· Paberid kraadidega ei loe minu jaoks midagi (või loevad vähe). Ootan nendelt pigem uusi ja huvitavaid teadmisi ning silmaringi laiendamist. Kui tunnen, et mingi programm neist ei täida minu teadmiste täitmise ootust, jätan pooleli.
· Reisimisega sama lugu, proovin laiendada silmaringi. Reisin edasi ka riikidesse, kus juba korra olen käinud. Ning mõnes suures riigis pikalt seigeldes võib see minu jaoks lugeda paljude riikide eest ning loeksin oma eesmärgi täidetuks. Kuigi teistes maailmajagudes peaks küll rohkem ringi vaatama:)
· Ning ka rahaga sama lugu. Ümmargune number on ilus number, kuid tegelikult tahaksin, et selleks ajaks oleks mul mingi summa, millega siis midagi muud ette võtta või et end mõnusalt sisse seada raha pärast muret tundmata (mõlema jaoks võib nimetatud summa olla ka liiga väike või liiga suur, pigem vist esimene, kuid eks seda näeb).
Näeb siis juba õige pea, kaheksa ja pool aastat aega:)posted Thursday, 10 August 2006
· Saanud kaks bakalaureuse ning ühe magistri kraadi (praegu siis üks baka). Kas siis veel edasi haridust nõutada, vaatab siis.
· Käinud 50 (praegu 25) riigis. Ja I do mean "käinud", mitte ainult läbi sõitnud vms. See tähendab olnud igas riigis vähemalt paar päeva ning mitte ainult piirdunud ühe linnaga. Kui nüüd järele mõelda, siis senistest ei käi otseselt kirjelduse alla vist vaid Serbia, aga minu jaoks ta ikkagi loeb. Päev suure seljakotiga mööda Belgradit jalutamine ning teise päeva jagu rongis loksumine andsid ka sellest maast mingi pildi.
· Kogunud/säästnud/investeerinud pangaarvele ja väärtpaberitesse (kinnisvara ei loe) 1 000 000 krooni (ehk siis selleks ajaks 64 000 eurot).
Kõik kolm sihti on sellised, mida pean saavutatavateks juhul kui lihtsalt pürgida selle ühe poole. Kolm korraga aga on nii mõneski mõttes teineteisele vastukäivad. Ehk siis ma ei vea nende peale kihla ega võta ka neid sõna-sõnalt. Pigem on tegemist üldiste suundadega, mida tahaks ning referentsidega, millega tulevikus end võrrelda. Loe neid nagu:
· Paberid kraadidega ei loe minu jaoks midagi (või loevad vähe). Ootan nendelt pigem uusi ja huvitavaid teadmisi ning silmaringi laiendamist. Kui tunnen, et mingi programm neist ei täida minu teadmiste täitmise ootust, jätan pooleli.
· Reisimisega sama lugu, proovin laiendada silmaringi. Reisin edasi ka riikidesse, kus juba korra olen käinud. Ning mõnes suures riigis pikalt seigeldes võib see minu jaoks lugeda paljude riikide eest ning loeksin oma eesmärgi täidetuks. Kuigi teistes maailmajagudes peaks küll rohkem ringi vaatama:)
· Ning ka rahaga sama lugu. Ümmargune number on ilus number, kuid tegelikult tahaksin, et selleks ajaks oleks mul mingi summa, millega siis midagi muud ette võtta või et end mõnusalt sisse seada raha pärast muret tundmata (mõlema jaoks võib nimetatud summa olla ka liiga väike või liiga suur, pigem vist esimene, kuid eks seda näeb).
Näeb siis juba õige pea, kaheksa ja pool aastat aega:)posted Thursday, 10 August 2006
...Ilze ei tulnudki tagasi:P...
Kõik algas õhtul süütu viisiitkaartsõnumiga K.-lt Riiast, kus oli M. number. Mõtlesin, miks just mulle ja praegu, et see oli ilmselt kellegile teisele mõeldud, whatever. Varsti helistas M. ning küsis, et kas olen kodus ja kas mul kodus ruumi on, et üks tüdruk on hädas, tal pole Tallinnas ööbimiskohta, aga ta jõuab varsti Tallinnasse. Nojah, mis seal's ikka, ei olnudki õhtuks veel kindlaid plaane...
Vestlesin msnis parasjagu A.-ga, ta pakkus, et äkki on tüdruk SSE Riiast, ise ma selle peale ei tulnudki, arvasin miskipärast, et ta on Pärnust. Igatahes helistaski läti number ning läksin talle bussi peale vastu. Esimese asjana rääkis tüdruk (kutsume teda Ilzeks:D) kohe, et tahab midagi juua ning hiljem sellest, et ta ähvardas oma poisile, et sõidab kuhugi suvalisse kohta, kus ta kedagi ei tunne, näiteks Tallinnasse. Varsti tuli ka välja, et ta ei olnudki isegi SSE Riiast ning M.-ga oli Ilze kohtnud lihtsalt bussis, kes oli selle peale andnud minu numbri:D
Natuke jutt maast ja ilmast ning mõne aja pärast heliseb Ilzel telefon, et vaata aknast välja. Ilze vaatab, ta poiss on Riiast autoga järele sõitnud. Samas on poiss väga rahulik ning laseb meil Ilzega väga rahulikult õlut edasi juua (Ilze jutu järgi ootaks ta kasvõi hommikuni maja ees). Läheb veel tükk aega mööda ning B. uurib, et miks ma olen veel msnis ja miks ma ei maga. Räägin talle lühidalt õhtu seiklustest. Ilze tunneb, et on aeg minna ning läheb välja, seal aga pole kedagi. Ootab ja helistab natuke väljas ning siis ütleb, et tuleb tagasi. Siis aga helistab talle poiss ning ütleb, et ei tea kus ta on, aga 5 min pärast on ta minu maja juures. Poiss oli vist läinud vaatama, mis Tallinnal reede öösel pakkuda on. Ehk siis ongi show läbi. Või noh peaaegu, auto seisab maja ees veel tükk aega ning B.-ga saame ka msnis veel natuke irvitada. Ja Ilze lubas kahe kuu pärast uuesti külla tulla;)posted Saturday, 20 May 2006
Vestlesin msnis parasjagu A.-ga, ta pakkus, et äkki on tüdruk SSE Riiast, ise ma selle peale ei tulnudki, arvasin miskipärast, et ta on Pärnust. Igatahes helistaski läti number ning läksin talle bussi peale vastu. Esimese asjana rääkis tüdruk (kutsume teda Ilzeks:D) kohe, et tahab midagi juua ning hiljem sellest, et ta ähvardas oma poisile, et sõidab kuhugi suvalisse kohta, kus ta kedagi ei tunne, näiteks Tallinnasse. Varsti tuli ka välja, et ta ei olnudki isegi SSE Riiast ning M.-ga oli Ilze kohtnud lihtsalt bussis, kes oli selle peale andnud minu numbri:D
Natuke jutt maast ja ilmast ning mõne aja pärast heliseb Ilzel telefon, et vaata aknast välja. Ilze vaatab, ta poiss on Riiast autoga järele sõitnud. Samas on poiss väga rahulik ning laseb meil Ilzega väga rahulikult õlut edasi juua (Ilze jutu järgi ootaks ta kasvõi hommikuni maja ees). Läheb veel tükk aega mööda ning B. uurib, et miks ma olen veel msnis ja miks ma ei maga. Räägin talle lühidalt õhtu seiklustest. Ilze tunneb, et on aeg minna ning läheb välja, seal aga pole kedagi. Ootab ja helistab natuke väljas ning siis ütleb, et tuleb tagasi. Siis aga helistab talle poiss ning ütleb, et ei tea kus ta on, aga 5 min pärast on ta minu maja juures. Poiss oli vist läinud vaatama, mis Tallinnal reede öösel pakkuda on. Ehk siis ongi show läbi. Või noh peaaegu, auto seisab maja ees veel tükk aega ning B.-ga saame ka msnis veel natuke irvitada. Ja Ilze lubas kahe kuu pärast uuesti külla tulla;)posted Saturday, 20 May 2006
Mõned varasemad postitused, mis mulle endale rohkem meeldisid...
Deja vu
Olengi sisenenud ellu, mida kartsin ja proovisin võimalikult kaua edasi lükata. Viis päeva nädalas üheksast kuueni, mitte midagi huvitavat ei juhtu ning iga päev on sarnane eelmisega. Õnneks pole olukord päris selline, vähemalt on töö huvitav, inimesed on lahedad ning aeg-ajalt eksivad ka koerad kontorisse või juhtub midagi muud erilist.
Kuid siiski-siiski, pole enam eriti aega midagi muud ette võtta. Õhtul koju jõudes on paras väsimus ning siis tuleks veel edasilükatud tähtajaga bakat kirjutada või mõningaid esseesid kuhugile võistlusele vms teha. Ei mingeid jalutuskäike pargis keset päeva õllega ja sõpradega.
Ning tegelikult on päevad ka ikka jube sarnased. Samade inimestega sõidan Sakust marsaga iga päev linna, täpselt samas kohas Tammsaare pargis jalutab mulle iga päev vastu üks ja sama kitsehabemega ja kõrvaklappidega tüüp ning Kaubamaja kõrval trollipeatuses ootab trolli täpselt sama tüdruk. Samad valgusfoorid on rohelise tulega ning samade valgusfooride taga peab punase tule pärast seisma (kaks korda olen sama valgusfoori juures hommikul Egoniga kokku saanud). Elu ongi tegelikult nagu Trumani show's, kõik inimesed käivad ümberringi, samas tsüklis. Ning mina, maailma naba, sulandun sinna sisse ja kukun ka tsüklisse. Ja kui tsüklist väljuda tahan, tulevad loodusõnnetused, mis ei lase mul minna.
Juba pool nädalat on Tina tänavale kolimine erinevatel põhjustel edasi lükkunud, aga kui ma sinna varsti jõuan, leian ilmselt järgmised näod, kes hakkavad päevast päeva tööle minnes samal tänavanurgal korduma.
posted Wednesday, 22 March 2006
Olengi sisenenud ellu, mida kartsin ja proovisin võimalikult kaua edasi lükata. Viis päeva nädalas üheksast kuueni, mitte midagi huvitavat ei juhtu ning iga päev on sarnane eelmisega. Õnneks pole olukord päris selline, vähemalt on töö huvitav, inimesed on lahedad ning aeg-ajalt eksivad ka koerad kontorisse või juhtub midagi muud erilist.
Kuid siiski-siiski, pole enam eriti aega midagi muud ette võtta. Õhtul koju jõudes on paras väsimus ning siis tuleks veel edasilükatud tähtajaga bakat kirjutada või mõningaid esseesid kuhugile võistlusele vms teha. Ei mingeid jalutuskäike pargis keset päeva õllega ja sõpradega.
Ning tegelikult on päevad ka ikka jube sarnased. Samade inimestega sõidan Sakust marsaga iga päev linna, täpselt samas kohas Tammsaare pargis jalutab mulle iga päev vastu üks ja sama kitsehabemega ja kõrvaklappidega tüüp ning Kaubamaja kõrval trollipeatuses ootab trolli täpselt sama tüdruk. Samad valgusfoorid on rohelise tulega ning samade valgusfooride taga peab punase tule pärast seisma (kaks korda olen sama valgusfoori juures hommikul Egoniga kokku saanud). Elu ongi tegelikult nagu Trumani show's, kõik inimesed käivad ümberringi, samas tsüklis. Ning mina, maailma naba, sulandun sinna sisse ja kukun ka tsüklisse. Ja kui tsüklist väljuda tahan, tulevad loodusõnnetused, mis ei lase mul minna.
Juba pool nädalat on Tina tänavale kolimine erinevatel põhjustel edasi lükkunud, aga kui ma sinna varsti jõuan, leian ilmselt järgmised näod, kes hakkavad päevast päeva tööle minnes samal tänavanurgal korduma.
posted Wednesday, 22 March 2006
http://prits.blog-city.com/ kolis ümber
Blog-City muutub uuest aastast tasuliseks. Seega kolisin ka siia ümber. Proovin siinsetest võimalustest veel aru saada, aga esialgse Kasahhi blogi + pildid leiad siit:
http://www.welco.ee/priit/
:)
http://www.welco.ee/priit/
:)
Subscribe to:
Posts (Atom)