Olen kolinud

Uueks aadressiks on: http://etioopium.tumblr.com

Reisisaatja aktsioonis

Oli vaja üle päris pika aja bussiga sõita (ja paar korda). Sisenesin bussi keskelt suurest uksest ehk siis just sealt, kus reisisaatja seisis. Läksin peale TLÜ juurest ehk sisse tuli palju inimesi, istekohta ei saanud. Sisse tuli teiste seas ka üks noormees kohvitassiga. Nooremapoolne "kollane vest" kohmetus sellepeale ja mühises vaikselt:

"Kuuled vä, bussis ei tohi juua, joo ruttu ära!"

Teine kord, teine päev, teine aeg ja bussi peale minnes tunnen ära sama reisiteenindaja! Paar peatust hiljem tuleb peale teine mees, kellega nad hakkavad midagi rääkima. Seejärel võtab seljast ära vesti ning veel kaks peatust hiljem lihtsalt maha koos kokkuvolditud vestiga oma käes! Teine mees jätkab sõitu ka sellest peatusest edasi, kus ma maha lähen, seega ei saanud aru, kas oli vahetuse lõpp või nii käivadki asjad (et ega keegi ei kontrolli, kui tahan, lähen kus iganes maha ja kui viitsin lähen pärast tagasi bussi peale kui see tagasi sõidab).

Banaanivabariik

Ei ole juttu Eestist ega poliitikast, hoopis Türgi lõunatipust Anamuri regioonist, mis nimetab end uhkusega banaanivabariigiks, kus tänaval skulptuurideks on banaane kandvad naised ja linnapea räägib, et "meil on arenenud majandus, siia tulevad pesitsema kilpkonnad ja kõikjal kasvavad. Ja välismaalasi saadavad fotograafid, korraldatakse uhke kultuuriprogramm, kutsutakse linnavalitsusse vastuvõtule ja tehakse ajaleheartikkel (http://www.anamurgundem.com/iste/haber_detay.asp?haberID=615 - tegelikult ütlevad need pildid kõik...). See oli siis reisi lõpp-punkt ehk Kiievist Küprose juurde välja rongide ja bussidega... käies vahepeal ühes maailma suuremas ehitises (tegelikult kahes - ka Istanbuli Hagia Sofia), lauldes bulgaaria keeles karaoket, otsides erinevusi kreeka ja türgi kohvi vahel, nentides, et Kreeka on ilmselt maa, kus ükskõik, mida tehes on kõige raskem enda nimelist tänavat saada (sest ees on vaid Aristotelese, Platoni jne tänavad).

Ning kõige selle juures püsides kolme nädala jooksul koguaeg samas ajavööndis (st. teoreetiliselt - Türgi "reaalne aeg" on "ca 1-2 tundi hiljem" ja "kõik toimub täpselt siis kui toimub", mitte siis kui plaanis ette nähtud - isegi linnapea võtab endale vabaduse kõik ajakavad ümber mängida, öeldes lihtsalt, et ta pole sellel päeval linnas).

Tagasi Eestis ja sealiha süües ning uudiseid lugedes, kus kogu elu keerleb seagripi ümber, on mul Türgist tulles rahulik meel - ubade ja lambalihakebabi maalt ei saanud ka teoreetiliselt seagrippi saada, ilmselt nimetataks seda lihtsalt teistmoodi.

Kuidas teil Eestis ilm on?

"Soojal lõunamaal" näen telekast, kuidas Sofias sajab lund. Ise olen juba küll mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool ja näen õrna lund vaid mäetippudes sügiseselt lehtedes puude kohal. Siin ikka külm vihm ja udu. Sofia oli veider segu kõigest - iidsed kirikud, kommunismiaegsed paleed, Pariisi järgi tehtud juugendstiilis majad, laiemalt reklaamimata mõnusad keldri- ja korteribaarid ja kõige all hämmastava kultuurikihiga vana linn, millele uued majad on lihtsalt peale ehitatud ja kaevata saab vaid tänavate alt. Räägitakse, et kesklinna krunte ei osteta mitte sellepärast, et maja ehitada, vaid sellepärast, et selle alt midagi leida. Ja see võib ka nii olla, arheoloogiamuuseumis toimunud vastuvõtul sai vabalt toetada 1. saj. e.Kr. hauakivile või 5-meetrilisele sambale või asetada veiniklaas 4. saj. p.Kr. mosaiigile.

Mägedes on aga minu elus nähtutest kõige vapustavamad kloostrid ja väikelinnad endiselt ilusti vanas stiilis säilinud. Homme ilmselt hommikul edasi Kreekasse Thessalonikisse ja ülehomme Istanbuli.

Jalle teel;)

See postitus tuleb Bukarestist... Paev on seljataga, mille jooksul joudsin ara kaia Cheopsi pyramiidist mahult 2% suuremas ning miljoni kuupmeetri marmori ja 220 000 ruutmeetri vaipadega ning Ceausescu isikliku teatrisaaliga parlamendihoones ehk mille valmimist megalomaan ara oodata ei joudnud ning 70ndatest sailinud keldridiskoteegis, kus parasjagu oli elekter ara, nii et kyynlavalguses nagi see veel syrrim valja. Rumeenia on vist ainuke riik, kus parlamendihoone on koige populaarsem vaatamisvaarsus (voi yks kahest koos Dracula lossiga), turiste pole Bukarestis toesti mitte kusagil naha ja ega neilt ei osata midagi kysidagi - mu parlamendihoone kylastus oli tasuta, sest 50-kroonist piletit kysiti vaid mu rumeenlaselt sobralt, kellel polnud yliopilaspiletit kaasas ning 200-kroonise pildistamispileti olemasolu tuuri ajal pildistades kellegile ei lugenud. Kuigi tegelikult voiks turiste olla kyll, kesklinnas on palju vaikseid tanavaid vanade uhkete majadega ning monusaid tanavakohvikuid. Igatahes on siin moned pildid 2,5-km jalutuskaigult palees, mille kaigus naidati 5% paleest.

Kiiev oli tegelikult taitsa monus linn ja ka turistitamise sai ara tehtud kaies enne rongile minekut labi kloostris, selle kaikudes ja nahes vaadet yle joe paris kenadele elurajoonidele. Ning siis 28 h rongis, mis oli onneks ukraina/vene rong, mitte rumeenia oma milledest raagiti oudusi. Moskva-Sofia rongis sattusin samasse kupeesse tadikese ja tema puuriloomaga, mida alguses pidasin eilieniks voi suureks rotiks voi hamstriks, aga tegemist oli vaikese piiksuva koeraga. Kupees sai veidi teed jagatud ja Kiievist ostetud kalamarjamaitselisi Lay'si kropse (jah, on sellised asjad!), aga siis laks tadike korvalkupeesse, sest seal "saab ta koera vabamalt ringi jooksutada". Tee oli hea, aga ebameeldiva yllatusena kysiti selle eest lopuks raha. Kuna olin vaid 10 krooni eest hrivnasid jargi jatnud ja muud raha polnud peale suurte eurode, ootasin rongist valjaviskamist voi vahemalt soimu (sest arrogantne sovjeti teenenduskultuur vohab Kiievis ja Ukrainas endiselt oma eiteamitmendas nooruses ja ristsona on kiirsoogikohaski olulisem kui klient), aga meeldivaks yllatuseks jai mul kolme tee eest maksmisel 7 grivnast veel pool jargi (kusjuures pesu laenutus, mis maksis hinnakirjas monikymmend krooni on onneks hinna sees, aga no teed hinna sisse ei saa panna - mitu tassi inimene ikka teed jouab juua?).

Ahjaa, Kiievis olid veel presidendivalimised ka nagu ka Bukarestis. Aga Kiievis oli peavaljakul suur Julia bloki kontsert ja kihutusyritus...

Homme ohtul Sofiasse. Eks naib, kas saan sama rongi peale, mis Moskvast Sofiasse veereb (ehkki inimesed on nagunii uued).

Soda labi! Kas toesti?

Paris erinevad tunded Kosovost. Yhest kyljest pole kuskil naha kuuliauke peale mone yksiku kokkukukkuud maja ja seda ei saa ka oelda, kas seda tegi soda voi maja vanus ning igalpool kaib meeletu ehitustegevus, ka kiirteed ja autod uhkemad kui Eestis kuigi enamasti Saksa, Sveitsi voi Norra numbritega (suveks puhkusele tulnud mujal tootavad kohalikud).

Teisest kyljest, ma pole kuskil mujal nainud ega kuulnud spets liiklusmarkidest tankidele! (kahjuks ei saanud yhtegi pildile, akki saan homme, aga enne sildu olid eraldi kiirusepiirangumargid soiduautodele ja tankidele!)

Ja siis tanase paeva boonus... kaisin Mitrovices ehk linnas, mis juba 10 aastat jagatud joega serblaste ja albaanlaste vahel . Ning mille silla peal kontrollivad serblased, et albaanlased yle ei tule (vastupidi on kord leebem), albaanlaste endi turvalisuse nimel! (piltidel albaanlaste

poole lipud ja serblaste lipud ja politsei silla otsas) Mina voin kaia, kus iganes aga samast linnast parit albaanlastest sobrad pole viimased 10 aastat kordagi saanud oma linna teisele poole joge. (okastraadi kera pildi peal on ka silla peal). Joe poolte vahel on vahe ka - serblaste poolel on hallid majad, tapselt nagu olid 10 aastat tagasi, albaanlaste poolel remonditud ja

varvilised (kuigi albaanlased kurdavad, et tanu EL missioonile ja vahemusrahvustele suurte oiguste andmisele on serblased palju priviligeeritumas seisus).

Ja ponevaks veel laheb, homme loodan ara kaia lounas

Prizrenis, kus Wikitraveli jargi alles 5 aastat tagasi albaanlaste ylestousu kaigus poletati ja lasti ohku suurem osa ca 13-15 sajandist serblaste kirikuid ehk vahemalt pooled vaatamisvaarsused (jargi on veel kyll mosseed ja saunad). Paris kreisi ja pole midagi kuulnudki... (voi on serblased liialt editinud seda juttu, a la venelased kirjutamas pronkssoduri ohkulaskmisest, sest seal polnud kirjas ka busse Prishtine-Prizren, kyll aga Belgrad-Prizren)

Mustamaelt

Pool paeva bussis ja Montenegro rannik poole paevaga... missuguseid ohvreid peab tooma, et Kosovosse jouda. Ja teine pool jai bussis olemata tanu Siirile ja Pusale, keda ma lennukis nagin ja kellel oli Dubrovniku lennujaamas rendiauto ootamas. Suur Hvala teile;)

Nii et sai ka peatuda ja aknast teisel pool veidi pilti teha. Ja turistikohas 10€ eest keskparaseid kalmaare syya (vrdl. lounas - Ulcinj - maailma parim guljass ja suur hunnik salatit ja 0,5 l olu kokku 5€ ja Prishtines Kosovos on yldse raske soogi eest yle 1,5€ maksta - ja, jah,siin on eurod!). Ning koige paremad puuviljad on need, mille ymber on koige rohkem herilasi (sest koki ploomid ja nektariinid on otšen sladkie).

Aga Montenegro rannik on selline...kinnisvaraarendus... ja tais inglise- ja venekeelseid silte (jah, vene, sest serbiat kirjutatakse seal ladina tahestikus). Ja kaljuteel onnestus ka selline koht ara naha, kus oli tee ja mere vahel kallakul mitmeid autovrakke (jah, mitte 1 voi 2, aga palju!), aga enamasti olid mere ja tee vahel kas majad voi poosad.

Nii, aga praegu ei tule rohkem. Pole palju maganud ka - kl 7

hommikul joudis oobuss Kosovosse Prishtinesse ja siin ma praegu olen. Ja kui arvuti enam ise aknaid kinni ei lykka ja vahepeal netilaineid ka saab kylalistemajas, siis akki saan ka Kosovost paar sona jargmisse postitusse (pilte laen ka yles, aga lootust ei ole vist kohale joudmiseks!).

Bussi pagasiteenus (koti alla pagasse panek, aga muidugi mitte parastine kontroll, et kas igayks saab oma) muide annab igale reisijale yhe euro eest lisavaartust ning koik maksavad, selle eest saab ka tseki. Kusjuures alguses sai nappu vibutatud 1€ kysimise peale, et "oh, no, you are not ripping me off!" ning tootas ilusti;) Hiljem, kui teadsin, et koik maksavad, ei lahe see enam labi. Nagu ei lainud labi ka trikk, et mul on ainult 20€-ne, mindi kuskile kioskisse lahti vahetama!