Banaanivabariik

Ei ole juttu Eestist ega poliitikast, hoopis Türgi lõunatipust Anamuri regioonist, mis nimetab end uhkusega banaanivabariigiks, kus tänaval skulptuurideks on banaane kandvad naised ja linnapea räägib, et "meil on arenenud majandus, siia tulevad pesitsema kilpkonnad ja kõikjal kasvavad. Ja välismaalasi saadavad fotograafid, korraldatakse uhke kultuuriprogramm, kutsutakse linnavalitsusse vastuvõtule ja tehakse ajaleheartikkel (http://www.anamurgundem.com/iste/haber_detay.asp?haberID=615 - tegelikult ütlevad need pildid kõik...). See oli siis reisi lõpp-punkt ehk Kiievist Küprose juurde välja rongide ja bussidega... käies vahepeal ühes maailma suuremas ehitises (tegelikult kahes - ka Istanbuli Hagia Sofia), lauldes bulgaaria keeles karaoket, otsides erinevusi kreeka ja türgi kohvi vahel, nentides, et Kreeka on ilmselt maa, kus ükskõik, mida tehes on kõige raskem enda nimelist tänavat saada (sest ees on vaid Aristotelese, Platoni jne tänavad).

Ning kõige selle juures püsides kolme nädala jooksul koguaeg samas ajavööndis (st. teoreetiliselt - Türgi "reaalne aeg" on "ca 1-2 tundi hiljem" ja "kõik toimub täpselt siis kui toimub", mitte siis kui plaanis ette nähtud - isegi linnapea võtab endale vabaduse kõik ajakavad ümber mängida, öeldes lihtsalt, et ta pole sellel päeval linnas).

Tagasi Eestis ja sealiha süües ning uudiseid lugedes, kus kogu elu keerleb seagripi ümber, on mul Türgist tulles rahulik meel - ubade ja lambalihakebabi maalt ei saanud ka teoreetiliselt seagrippi saada, ilmselt nimetataks seda lihtsalt teistmoodi.

Kuidas teil Eestis ilm on?

"Soojal lõunamaal" näen telekast, kuidas Sofias sajab lund. Ise olen juba küll mõnikümmend kilomeetrit lõuna pool ja näen õrna lund vaid mäetippudes sügiseselt lehtedes puude kohal. Siin ikka külm vihm ja udu. Sofia oli veider segu kõigest - iidsed kirikud, kommunismiaegsed paleed, Pariisi järgi tehtud juugendstiilis majad, laiemalt reklaamimata mõnusad keldri- ja korteribaarid ja kõige all hämmastava kultuurikihiga vana linn, millele uued majad on lihtsalt peale ehitatud ja kaevata saab vaid tänavate alt. Räägitakse, et kesklinna krunte ei osteta mitte sellepärast, et maja ehitada, vaid sellepärast, et selle alt midagi leida. Ja see võib ka nii olla, arheoloogiamuuseumis toimunud vastuvõtul sai vabalt toetada 1. saj. e.Kr. hauakivile või 5-meetrilisele sambale või asetada veiniklaas 4. saj. p.Kr. mosaiigile.

Mägedes on aga minu elus nähtutest kõige vapustavamad kloostrid ja väikelinnad endiselt ilusti vanas stiilis säilinud. Homme ilmselt hommikul edasi Kreekasse Thessalonikisse ja ülehomme Istanbuli.