Jõulud on tulemas. Mul veel viimane detsembri eksam poole tunni pärast teha. Keel nii piisavalt suus, et kõik presentatsioonid tegin portugali keeles ära, teste-eksameid ei riskinud ja tegin inglise keeles. Portugalis hakkavad jõulud vara, Baixas ("all-linn", kesklinna poodide osa) võis kaunistusi näha juba novembri alguses, sünkroniseeritud jõulumuusika ilmus novembri lõpus (tänaval ringi liikudes käib koguaeg sama laul, sest järgmisel tänavanurgal on uus kõlar sama programmiga).
Veel ronisid sipelgad külma eest tuppa. Ikka korralikult, nii et kõik toad olid radasid täis ja sisuliselt kogu toidu pidi ära viskama, mis just külmkapis ei olnud. Ja mürki pannes avastasime, et toa nurgas üks kapp oli ära söödud termiitide poolt:D - vastu kappi lüües pudenes tolmuks...
Jõulu-uusaasta plaane veel ei tea, aga uus aasta tuleb ilmselt kuskil Põhja-Hispaanias, jõulude ajal olen lähemal, aga ilmselt mitte kodus. Coimbrast peaks sellel nädalavahetusel viimasedki tudengid kodudesse jooksma. Ja kõik vahetusõpilased, kes saavad 50 euroga koju lennata, on seda juba teinud. Jäävad vaid brasiillased, eestlased, mõned leedukad, mõned rumeenlased.
Kinos käisin ka eile lõpuks. Film "Pimedus" (või "Essee pimedusest"), ei tea, kas või millal Eestisse jõuab (Hispaaniasse aasta alguses). Portugali nobeli-kirjaniku José Saramago raamatu järgi tehtud film Kanada-Jaapani-Brasiilia koostöös (inglise keeles), nii et äkki võiks... siis soovitan vaadata;) Kuigi tagantjärele mõtlen, et film oleks minu meelest pidanud jääma raamatuks kui ta oli samasugune, või siis oleks pidanud filmi tegema sisse muudatusi. Sest raamatus ei oleks paljud asjad häirinud, kuid filmis tekkis mul vaid küsimusi ja leidsin loogikavigu. Aga muidu oli võimas ja haarav film...
Kinost tahtsin hoopis kirjutada, et on üks riik, kus reklaamipause on alguses veelgi rohkem kui Eestis. Täpselt 30 minutit kella järgi reklaame, ja sõber, kes istus vale bussi peale jõudis kohale täpselt õigeks ajaks. Ja siis veel teadmiseks, et filme näidatakse vaheajaga keskel, ka lühemaid;) Ei tea, milleks, aga ilmselt selleks et väike cafezinho saaks võtta, sest õhtu veel pikk ees. Õhtused filmid hakkavad aga nii umbes kl 22-23-00-01:) Ja siis arvesta filmi pikkus otsa;)
Thursday, December 18, 2008
Sunday, November 30, 2008
Paljajalu käia on lume peal halb...
Alles eelmine nädal kirjutasin sügisest ja apelsinidest. Nüüd siis talvest ja lörtsist:)
Telekast nägin... Portugalis ka maanteed umbes ja autod kinni. Ainult lund polnud eriti palju ümberringi.
Ja siis isiklikest kogemustest, nädalavahetusel olin põhjas Braga ja Guimarães linnades plaaniga olla ka homme, sest homme riiklik püha, aga ilma tõttu tulin ära juba täna. Linnad on ühed Portugali ilusaimad ning Braga on usukeskus väga vanade katedraalide, muuseumide jne-ga. (Portugalis on lause: Porto töötab, Coimbra õpib, Lissabon valitseb, Braga usub).
Põhi = külm:) nagu sai selgeks... Braga esimeste hetkede jooksul saime kaela rahetormi, reisi tegelikust eesmärgist Guimarãesist Bragasse jõudes aga lörtsi. Ja kuna Portugal peaks ju olema soe maa jne, siis ei olnud mul kindaid, mütse, talvejopet ega midagi kaasas. Õnneks olid sokid, mida sai 3 korda päevas vahetatud ja siis kuskil kiiresti kuvatatud...
Aga põhjus, miks läksime Bragast 3 korda väiksemasse Guimarãesi oli sealne tudengifestival Pinheiro (männipuu), mis tundus juba algselt kuuldud kirjeldusest väga kahtlane - inimesed võtavad maha ühe männipuu, võtavad selle selga, kannavad teise kohta, ja siis hakkab pidu.
Kohale jõudes ja esimest suure trummiga ja punaroheliste mütsidega seltskonda nähes ei osanud midagi oodata, sest jõudsime kl 8 õhtul ja festivali algus, nagu saime teada, oli umbes südaöö. Aga pärast õhtusööki hakkas rahvas külmadele ja vihmastele tänavatele kogunema - ja kõik suurte trummidega (ühte trummi taovad 3-4 inimest, kes võtavad üksteiselt teatud lühikese aja tagant rütmi üle) - ja tagusid sama rütmi - ning hakkas päris soe olla rütmi käes aj inimeste keskel. Rääkimine oli keskväljakutel suhteliselt võimatu ja simpad ('simpa' = 'sem pagar' - baarist lahkumine ilma maksmata) olid lihtsad. Ja siis hakkasime, liikuma kindluse mäe poole, kust pidi rongkäik peal hakkama. Mäkke ei jõudnud, aga vastu tuli rongkäik pullidega - kõigepealt Caesari kostüümis mees kaarikus, mida vedasid pullid, siis veel pullivaguneid loosungitega ja siis lõpuks kaariku peal pikk-pikk männipuu, millele olid oksad jäetud alles vaid kõige tippu. Ja siis ilmatult palju trummimängijaid, kes kõik-kõik samas rütmis. Ja ca 3 tundi rongkäiku läbi linna kiriku kõrvale, kus kopamees oli linna tähtsaim mees, sest kui metsaveomasin oli puu püsti tõstnud, sai kopamees rütmis tegutseda pikka-pikka aega, et mulda ümber ajada ja puu püsti jääks.
Pildid laen varsti juurde...
Puu sai püsti... aga jalad olid väga märjad ja külmad, ja kuna Guimarãesi kõik hostelid oli täis, siis oli meie plaaniks 'fazer direito' (= ehk 'otse peolt') Bragasse hostelisse, kus olid ka kõik meie asjad, aga esimese bussi aega ei teadnud, arvatavasti ca 8-9, sest ka pühapäeva hommik. Ja siis niikaua kui baarid lahti veel olid, püüdsime natuke soojendada jalgu ja vahetada sokke ja siis veel natuke ringi kõndida. Ei olnud mõnus...
Bragasse jõudes sadas tihedat lörtsi, hostelisse helistades selgus, et booking, mille olime reedel teinud, oli ära unustatud (=odavat ööbimist polnud) ja ilma paranemise lootust polnud. Ja kuna buss Coimbrasse oli 15 minuti pärast, tõime taksoga asjad ära ja koju sooja... Nüüd on juba parem (siin on ka soojem:P)
Telekast nägin... Portugalis ka maanteed umbes ja autod kinni. Ainult lund polnud eriti palju ümberringi.
Ja siis isiklikest kogemustest, nädalavahetusel olin põhjas Braga ja Guimarães linnades plaaniga olla ka homme, sest homme riiklik püha, aga ilma tõttu tulin ära juba täna. Linnad on ühed Portugali ilusaimad ning Braga on usukeskus väga vanade katedraalide, muuseumide jne-ga. (Portugalis on lause: Porto töötab, Coimbra õpib, Lissabon valitseb, Braga usub).
Põhi = külm:) nagu sai selgeks... Braga esimeste hetkede jooksul saime kaela rahetormi, reisi tegelikust eesmärgist Guimarãesist Bragasse jõudes aga lörtsi. Ja kuna Portugal peaks ju olema soe maa jne, siis ei olnud mul kindaid, mütse, talvejopet ega midagi kaasas. Õnneks olid sokid, mida sai 3 korda päevas vahetatud ja siis kuskil kiiresti kuvatatud...
Aga põhjus, miks läksime Bragast 3 korda väiksemasse Guimarãesi oli sealne tudengifestival Pinheiro (männipuu), mis tundus juba algselt kuuldud kirjeldusest väga kahtlane - inimesed võtavad maha ühe männipuu, võtavad selle selga, kannavad teise kohta, ja siis hakkab pidu.
Kohale jõudes ja esimest suure trummiga ja punaroheliste mütsidega seltskonda nähes ei osanud midagi oodata, sest jõudsime kl 8 õhtul ja festivali algus, nagu saime teada, oli umbes südaöö. Aga pärast õhtusööki hakkas rahvas külmadele ja vihmastele tänavatele kogunema - ja kõik suurte trummidega (ühte trummi taovad 3-4 inimest, kes võtavad üksteiselt teatud lühikese aja tagant rütmi üle) - ja tagusid sama rütmi - ning hakkas päris soe olla rütmi käes aj inimeste keskel. Rääkimine oli keskväljakutel suhteliselt võimatu ja simpad ('simpa' = 'sem pagar' - baarist lahkumine ilma maksmata) olid lihtsad. Ja siis hakkasime, liikuma kindluse mäe poole, kust pidi rongkäik peal hakkama. Mäkke ei jõudnud, aga vastu tuli rongkäik pullidega - kõigepealt Caesari kostüümis mees kaarikus, mida vedasid pullid, siis veel pullivaguneid loosungitega ja siis lõpuks kaariku peal pikk-pikk männipuu, millele olid oksad jäetud alles vaid kõige tippu. Ja siis ilmatult palju trummimängijaid, kes kõik-kõik samas rütmis. Ja ca 3 tundi rongkäiku läbi linna kiriku kõrvale, kus kopamees oli linna tähtsaim mees, sest kui metsaveomasin oli puu püsti tõstnud, sai kopamees rütmis tegutseda pikka-pikka aega, et mulda ümber ajada ja puu püsti jääks.
Pildid laen varsti juurde...
Puu sai püsti... aga jalad olid väga märjad ja külmad, ja kuna Guimarãesi kõik hostelid oli täis, siis oli meie plaaniks 'fazer direito' (= ehk 'otse peolt') Bragasse hostelisse, kus olid ka kõik meie asjad, aga esimese bussi aega ei teadnud, arvatavasti ca 8-9, sest ka pühapäeva hommik. Ja siis niikaua kui baarid lahti veel olid, püüdsime natuke soojendada jalgu ja vahetada sokke ja siis veel natuke ringi kõndida. Ei olnud mõnus...
Bragasse jõudes sadas tihedat lörtsi, hostelisse helistades selgus, et booking, mille olime reedel teinud, oli ära unustatud (=odavat ööbimist polnud) ja ilma paranemise lootust polnud. Ja kuna buss Coimbrasse oli 15 minuti pärast, tõime taksoga asjad ära ja koju sooja... Nüüd on juba parem (siin on ka soojem:P)
Tuesday, November 25, 2008
Sügis
Talvises lumetormis on ilmselt imelik sügisest lugeda, aga mina siinset ilma veel talveks pidada ei oska – kuigi on juba külm ja peab jopega käima ja vahel sajab ka vihma (talvel polevat siin lund kunagi sadanud, küll aga pidi vihma koguaeg sadama). Ehk siis sügis…
… sügis on eri maailma otstes veidi erinev, nagu seda nägin. Jaapanis on mõnes aias kaardil ära märgitud, mis aastaajal mis aia osa mis värvi on (kevadel õied, sügisel lehed jne). Aga jõudsin sinna natuke liiga vara – värviliseks alles hakkas minema. Toidud pidavat ka vastavalt aastaaegadele
olema ning mitte vaid selle järgi, mis parasjagu valmis, mis oleks loogiline, vaid oluline on ka väljanägemine – sügistoidud ja magustoidud olid eri värvides täiesti olemas, seega oli ikka sügis juba kohal.Saksamaa-Šveits järgmisel nädalal olid aga juba täiesti kirjud. Šveitsis oli juba lund ka sadanud, aga minu tulekuks ära sulanud. Seal oli ilus Eesti sügisene loodus, ainult mäed tuleb puudele ise alla mõelda… ning siis Portugal, siin on valmis saanud kastanid, mida iga nurga peal küpsetatutena pakutakse (kui Šveitsis oli lause, et “sul on kas probleemid või šokolaad” ja käidi šokolaad taskus ringi, siis Portugalis “sul on kas külm või kastanid”; külm on siin nagunii, nii et see asendati kiiresti ka probleemidega) ning apelsinid/mandariinid, sh. ka koduaias akna taga ja
seal saab raksus käia, kuna need ei ole ikka meie omad, vaid naabrite ning sellevõrra paremad. Ning mõnedes kohtades tuleb ettevaatlik olla, et mitte puu otsast kukkuvate apelsinidega pähe saada.Jaapani pildid siit veel puudu. Lingid on siin:
http://www.facebook.com/album.php?aid=71727&l=0b57e&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71734&l=4e3be&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71738&l=29ffc&id=665584119 (lühem ja lõbus)
Niipalju veel, et sügis on ka professorid hulluks ajanud, vaba aega pole pea üldse, ning mõni ei saa aru, mis vahe on tavalkisel tudengil ja vahetusõpilastel (ei ole ainult see, et peame reisima ringi ka ja pidudel käima vahepeal:), keel on ka veidi teine ja keeletundides saab pidevaks koormuseks mõnusalt ülesandeid koju kaasa). Veab teil, saate lumememme teha!
http://www.facebook.com/album.php?aid=71727&l=0b57e&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71734&l=4e3be&id=665584119
http://www.facebook.com/album.php?aid=71738&l=29ffc&id=665584119 (lühem ja lõbus)
Niipalju veel, et sügis on ka professorid hulluks ajanud, vaba aega pole pea üldse, ning mõni ei saa aru, mis vahe on tavalkisel tudengil ja vahetusõpilastel (ei ole ainult see, et peame reisima ringi ka ja pidudel käima vahepeal:), keel on ka veidi teine ja keeletundides saab pidevaks koormuseks mõnusalt ülesandeid koju kaasa). Veab teil, saate lumememme teha!
Saturday, November 1, 2008
Are you Tokyoning to me?
Olen juba tagasi Saksamaal, kuid proovin mõned mõtted veel Jaapanist kirja panna enne kui need ära ununevad. Ülimalt tihe programm ei lubanud enam isegi arvutisse tekste valmis kirjutada ning hoolimata Jaapani tehnoloogialembusest õnnestus internetti saada vaid Tokyos ja korraks ka Osakas (ülejäänud linnad, kus käisin – Hiroshima, Kyoto, Nara).
Pealinn/provints on ka Jaapanis väga selged erinevused. Kui Osaka mõnede mööndustega välja arvata, siis on Tokyo glamuurilt ikka väga erinev teistest linnadest – seda on näha nii iga inimese seljas kui kasvõi toitudest. Sushit täis söönuna Hiroshima ja Kyoto traditsiooniline okonomi-yaki ei taha hästi alla minna. See on pizza-stiilis kihiline kook kõigest võimalikust – nuudlid, muna, peekon, salat jne ja kõige lõpuks kaetud „erilise kastmega“, mis teeb kõik toidud ühtmoodi maitsevaks nagu ketšup. Nime päritolu ma ei tea, aga üldse ei imestaks, kui alguse saanud sõja ajast ning ameeriklaste algatusel niimoodi nimetatud („economy“ = säästutoit?), umbes nagu pasta carbonara sai alguse Itaalias raskest sõjaajast.
Veel jäävad meelde teiste imevidinad, sh istmesoojendusega ja muude nuppudega wc-potid (ukse peal tavaliselt silt „western style“, ilma sildita wc-des on auk põrandas ja istutakse nagu mootorrattal). Nuppudest saab igal pool kõike juhtida ja igal masinal peab olema palju tulesid, muusikat, sisseloetavat teksti. Panasonicu keskuses külastatud „tuleviku-maja“ tootis väidetavalt 30% oma energiavajadusest päikesest ja tuulest, aga seda nad ei öeldud, kas seda ülejäänud 70% oleks ilma kõikvõimalike vidinateta üldse vajagi.
Pilte pole fotokast veel kätte saanud, seega ei saa ka veel näidata:) Aga küsi, kui näed mind:) Hästi palju pilte on templitest, pagoodidest jne – võivad küll olla ilusad ja 1300 aastat vanad, aga 10 päeva on piisav selleks, et kõik näeksid välja ühesugused ja piisavalt väsitavad, et peaks pausi pidama enne kui uude templisse minna. Sushit jõuan aga süüa ikka veel;)
Pealinn/provints on ka Jaapanis väga selged erinevused. Kui Osaka mõnede mööndustega välja arvata, siis on Tokyo glamuurilt ikka väga erinev teistest linnadest – seda on näha nii iga inimese seljas kui kasvõi toitudest. Sushit täis söönuna Hiroshima ja Kyoto traditsiooniline okonomi-yaki ei taha hästi alla minna. See on pizza-stiilis kihiline kook kõigest võimalikust – nuudlid, muna, peekon, salat jne ja kõige lõpuks kaetud „erilise kastmega“, mis teeb kõik toidud ühtmoodi maitsevaks nagu ketšup. Nime päritolu ma ei tea, aga üldse ei imestaks, kui alguse saanud sõja ajast ning ameeriklaste algatusel niimoodi nimetatud („economy“ = säästutoit?), umbes nagu pasta carbonara sai alguse Itaalias raskest sõjaajast.
Veel jäävad meelde teiste imevidinad, sh istmesoojendusega ja muude nuppudega wc-potid (ukse peal tavaliselt silt „western style“, ilma sildita wc-des on auk põrandas ja istutakse nagu mootorrattal). Nuppudest saab igal pool kõike juhtida ja igal masinal peab olema palju tulesid, muusikat, sisseloetavat teksti. Panasonicu keskuses külastatud „tuleviku-maja“ tootis väidetavalt 30% oma energiavajadusest päikesest ja tuulest, aga seda nad ei öeldud, kas seda ülejäänud 70% oleks ilma kõikvõimalike vidinateta üldse vajagi.
Pilte pole fotokast veel kätte saanud, seega ei saa ka veel näidata:) Aga küsi, kui näed mind:) Hästi palju pilte on templitest, pagoodidest jne – võivad küll olla ilusad ja 1300 aastat vanad, aga 10 päeva on piisav selleks, et kõik näeksid välja ühesugused ja piisavalt väsitavad, et peaks pausi pidama enne kui uude templisse minna. Sushit jõuan aga süüa ikka veel;)
Wednesday, October 22, 2008
Need help in translation?
Aeg saladuseloori kergitada. Viibin 10 päeva Jaapanis Jaapani välismin korraldataval õppereisil Study Tour for European Youth 2008, kuhu sain kevadel saadetud essee alusel. Linki kiiresti ei leia, aga konkurss toimub iga aasta ning välja kuulutavad riikide saatkonnad, nii et passige infole peale, et samuti osaleda (käis läbi erinevatest listidest). Aga ühesõnaga 10 päeva jooksul bleakfast, Lainbow Blidge ekskursioonid jne on kõik hinna sees:)
Praegu kiire sissekanne, pildid lisan hiljem, siis kui saan. Kirjutatud hotellis 5.30 hommikul:) Üles laetud, millal iganes saan (kas hotellist 50 krooni 30 min neti eest või kui leian, siis odavamast kohast...). 5.30 sellepärast, et hommikul magamisega on probleeme (kes mind teab, siis kindlasti seda ei usu:P) pärast 11 h lennureisi ja 7 h kaotamist lisaks ajavahe tõttu. Uneaeg Portugali aja järgi ca kl 17-22 ehk nagu pärast pikka eelmist õhtut ja tervet päeva loenguid tehtud s(i)esta:) – tavaliselt valmis kohe pärast seda midagi ette võtma, aga lõpuks siiski mitte, sest just magatud niipalju, et tunnen ennast ikka väsinuna. Täna ees tihe programm (loengud, kultuurikülastused), eks näeb, mis saab.
Ega miskit kirjutada polegi veel, kui seda, et olen elus. Saabusin eile õhtul, siis oli vastuvõtt ministeeriumi poolt. Väga sürr tunne, sest pärast tunnist uinakut pärast lendu tundus hotelli torn minu ümber mõnda aega väga kõikuvat (lennu ja magamatuse pärast?) ja sama kurtsid ka teised. Ringi jalutanud ainult natuke, väga puhas linn, kõik liiguvad mustades ülikondades ja teeäärne mulje, et palju infrastruktuuri – mitmetasandilised maanteesõlmed, sadamad, wow! Üksikud Jaapani moodi majad on tee ääres, aga muidu nagu suur linn ikka, risttahuka-kujulisi maju täis, madalamaid ja kõrgeimaid:) Telefonid ei tööta – ükski kolmest SIM-kaardist – ja interneti on meeletult kallis...
Ning järgmine kord kui Helsingisse satun, tean õhtul lehvitada FRA-TYO lennukis pulkadega riisi- ja tatraterasid taga ajamist lõpetavatele ja Playstationiga mängimist alustavatele inimestele. こんにちは.
Praegu kiire sissekanne, pildid lisan hiljem, siis kui saan. Kirjutatud hotellis 5.30 hommikul:) Üles laetud, millal iganes saan (kas hotellist 50 krooni 30 min neti eest või kui leian, siis odavamast kohast...). 5.30 sellepärast, et hommikul magamisega on probleeme (kes mind teab, siis kindlasti seda ei usu:P) pärast 11 h lennureisi ja 7 h kaotamist lisaks ajavahe tõttu. Uneaeg Portugali aja järgi ca kl 17-22 ehk nagu pärast pikka eelmist õhtut ja tervet päeva loenguid tehtud s(i)esta:) – tavaliselt valmis kohe pärast seda midagi ette võtma, aga lõpuks siiski mitte, sest just magatud niipalju, et tunnen ennast ikka väsinuna. Täna ees tihe programm (loengud, kultuurikülastused), eks näeb, mis saab.
Ega miskit kirjutada polegi veel, kui seda, et olen elus. Saabusin eile õhtul, siis oli vastuvõtt ministeeriumi poolt. Väga sürr tunne, sest pärast tunnist uinakut pärast lendu tundus hotelli torn minu ümber mõnda aega väga kõikuvat (lennu ja magamatuse pärast?) ja sama kurtsid ka teised. Ringi jalutanud ainult natuke, väga puhas linn, kõik liiguvad mustades ülikondades ja teeäärne mulje, et palju infrastruktuuri – mitmetasandilised maanteesõlmed, sadamad, wow! Üksikud Jaapani moodi majad on tee ääres, aga muidu nagu suur linn ikka, risttahuka-kujulisi maju täis, madalamaid ja kõrgeimaid:) Telefonid ei tööta – ükski kolmest SIM-kaardist – ja interneti on meeletult kallis...
Ning järgmine kord kui Helsingisse satun, tean õhtul lehvitada FRA-TYO lennukis pulkadega riisi- ja tatraterasid taga ajamist lõpetavatele ja Playstationiga mängimist alustavatele inimestele. こんにちは.
Friday, October 17, 2008
Märgid
Lõpuks leidsin matemaatikateaduskonna, kus ka loengud toimuvad, wc üles, oli tähistatud selliste märkidega (üksteise kõrval võib isegi aru saada, mida need tähendavad, kuid eraldi koridori otstes, ning kui ukse peal on kõrval veel mingid lühendid ka, siis võib kõike muud arvata, kui wc).
Tuleb meelde Kompressor või mõni teine koht Eestis, kus välismaalased on nõutult kahte kolmnurka vaadanud ja ei oska midagi teha:)
See pole aga ilmselt midagi võrreldes järgmise nädalaga kus saan pea halliks imestada märke vaadates. Ja märgid näitavad, et Tokyos on päris hea ilm;)
Monday, October 6, 2008
Portugali majandus varsti tõusuteel?
Mikk kirjutas, et varsti tuleb grupp eesti ettevõtjaid Portugali kogemustega tutvuma. Kui küsisin, mida siin niiväga vaadata on (huviga, et ise ka teada saada...), siis tuli umbes täpselt selline mix, mida ootasingi (või isegi veel tüüpilisem) - turism ja kohvikud, keraamika, energeetikat veidi, jalgpalliklubi (selle peale ma ise ei tulnudki!), veinikorgitehas (samuti liiga tüüpiline, et selle peale tulla!:P).
Aga siiski olen täiesti ilma uudiste otsimiste vaeva nägemata sattunud kahe vägagi tuleviku majanduselule ja teadmistele suunatud tegevuse otsa (ka siin on krediidikriis, automüük langeb, inflatsioon kasvab, majanduskasv väheneb jne.):
1) riigi ja rahvusliku energiafirma algatusel rajatakse marine energy (tõusu-mõõna-energia) cluster'it proovides luua kogu tarneahel tootmisettevõtetest kuni energiatootmiseni, sh. teenindus, kõrged energia kokkuostutariifid jm. Energeetika on minu meelest Portugalis toiduainetööstuse kõrval üks väheseid rahvusvahelisel tasemel arendatud sektoreid (ok, võibolla olen ülekohtune, aga ma pole majanduse struktuuriga väga täpselt kursis). Ja isegi kui summad, millest praegu räägiti olid suhteliselt väikesed, kas ei saavutanud Saksamaa päikeseenergia sektori toetamisega tööstusharu alguses just oma senini tugevat positsiooni seadmete tootmise vallas ning nende tugeva ekspordi (vaatamata oma suhteliselt vähesele päiksele)?
2) loengus nägin väga uut teleintervjuud (juttu alustati finantskriisi mõjudest...) Microsofti juhi Steve Ballmer'iga (kas kujutaksite ette Steve Ballmer'it AK-s?), kes rääkis muuseas Portugalist kui ühest olulisemast Microsofti testturust Norra kõrval. Ja parima näitena tõi välja riikliku programmi anda igale 6.-10. klassi lapsele tasuta sülearvuti...
... kõrvalistuja kinnitas, et Portugalis on tõepoolest selline riiklik programm. Ja Ballmer ütles, et ta pole midagi sellist kuulnud ühestki riigist, või et õigemini kuuleb vaid vajadustest, aga reaalsete sammudeni pole keegi läinud... Eesti Tiigrihüpet ei mäleta enam suurt keegi ja midagi uut pole me ka mõelnud.
Ühesõnaga, mis ideid on praegusel Eestil? (ja jätke jama selle kohta, et riik ei suuda kuidagi arengut aidata, või et oleme juba niigi hästi arenenud ja nüüd peab erasektori R&D ise hakkama saama, või et praegusel hetkel tuleb kõiges vaid kokku hoida vms.)
Aga siiski olen täiesti ilma uudiste otsimiste vaeva nägemata sattunud kahe vägagi tuleviku majanduselule ja teadmistele suunatud tegevuse otsa (ka siin on krediidikriis, automüük langeb, inflatsioon kasvab, majanduskasv väheneb jne.):
1) riigi ja rahvusliku energiafirma algatusel rajatakse marine energy (tõusu-mõõna-energia) cluster'it proovides luua kogu tarneahel tootmisettevõtetest kuni energiatootmiseni, sh. teenindus, kõrged energia kokkuostutariifid jm. Energeetika on minu meelest Portugalis toiduainetööstuse kõrval üks väheseid rahvusvahelisel tasemel arendatud sektoreid (ok, võibolla olen ülekohtune, aga ma pole majanduse struktuuriga väga täpselt kursis). Ja isegi kui summad, millest praegu räägiti olid suhteliselt väikesed, kas ei saavutanud Saksamaa päikeseenergia sektori toetamisega tööstusharu alguses just oma senini tugevat positsiooni seadmete tootmise vallas ning nende tugeva ekspordi (vaatamata oma suhteliselt vähesele päiksele)?
2) loengus nägin väga uut teleintervjuud (juttu alustati finantskriisi mõjudest...) Microsofti juhi Steve Ballmer'iga (kas kujutaksite ette Steve Ballmer'it AK-s?), kes rääkis muuseas Portugalist kui ühest olulisemast Microsofti testturust Norra kõrval. Ja parima näitena tõi välja riikliku programmi anda igale 6.-10. klassi lapsele tasuta sülearvuti...
... kõrvalistuja kinnitas, et Portugalis on tõepoolest selline riiklik programm. Ja Ballmer ütles, et ta pole midagi sellist kuulnud ühestki riigist, või et õigemini kuuleb vaid vajadustest, aga reaalsete sammudeni pole keegi läinud... Eesti Tiigrihüpet ei mäleta enam suurt keegi ja midagi uut pole me ka mõelnud.
Ühesõnaga, mis ideid on praegusel Eestil? (ja jätke jama selle kohta, et riik ei suuda kuidagi arengut aidata, või et oleme juba niigi hästi arenenud ja nüüd peab erasektori R&D ise hakkama saama, või et praegusel hetkel tuleb kõiges vaid kokku hoida vms.)
Sunday, October 5, 2008
Portonhol
Keel, mida siin järk-järgult omandan, ei olegi portugali, vaid hoopis portonhol (+espanhol), nagu hispaanlased välja toovad, et miks vahel kasutan hispaania keele sõnu, või õigemini isegi portonholiano (+italiano) või portonholego (+galego).
Aga tahtsin hoopis kirjutada, et eelmisel nädalavahetusel käisin kohas, kus mu portonholist enam aru ei saadud - üle piiri Salamancas, mis on väga ilus väike ülikoolilinn (ülikool 12. sajandist, isegi 2 tk). Hispaania on ca piirist alates hoopis teistsugune küll:
- roheliste metsade asemel kollased tühjad väljad
- teeäärsetes väikestes poodides ja söögikohtades väljas terved seajalad, kaheksajalad ja poole arbuusi suurused leivad (portugali köögist pole rääkinud, aga siinsete väikeste söögikohtade menüü koosneb enamasti pikast nimekirjast sandwichidest või röstsaiadest, millest küsimise peale saab küll vaid kahte sorti - juustuga ja juustu ja singiga - sest teisi pole parasjagu saadaval)
- kõik söök ja muu kraam on vähemalt 1€ kallim piirist alates
- külm oli Salamancas:)
- nagu öeldud, menüü palju mitmekesisem - paellad, empanadad. Portugalis ka palju liha, aga midagi traditsioonilist soolast on raske välja tuua - enamasti kas brasiilia toidud, palju magusat, erinevaid kalastid on küll... tosta mista (röstsai juustu ja singiga:P) ongi minu meelest kõige portugalilikum:)
Järgmisel nädalavahetusel ilmselt Madriidi, vaatama kuidas seal elu on...
Wednesday, October 1, 2008
Isegi liiga Euroopa?
Osalt pole kirjutanud sellepärast, et pole millestki kirjutada, pole niipalju asju, mis üllataksid nagu Kasahstanis: bussid sõidavad peatuste elektrooniliste tabloode järgi, poodides kaubelda ei saa, piiri peal passe ei kontrollita jne.
Täna oli aga küll üllatus - lõunat sööma minnes olid cantina'de uksed suletud (cantina on selline koht, kus 2€ eest saab 3-käigulise komplekslõuna tänu koolipoolsele toetusele), ukse taga segaduses hispaanlased ja teisedki. Pidi olema avatud 14.15-ni, ca 20 min oli veel sugemiseni aega, mõtlesin, et oh, well, panid kinni siis juba... möödujad rääkisid, et füüsikateaduskonna majas saab süüa, saigi. Probleem lahenes.
Kuid õhtul oli sama lugu, leppisime poolakate ja hispaanlastega õhtusöögi kokku, kuid cantina'd jälle suletud... aru ei saa, küsime möödujatelt... ütlevad vastuseks ühe sõna, millest me aru ei saanud, küsime üle, et äkki inglise keeles, selle peale öeldakse: "Strike". Ongi Euroopa heaoluühiskond?;)
Siis tuli meelde veel, et plakatitega inimesi olen varemgi näinud tänavatel meeleavaldust pidamas, ükskord olid bussijuhid, teinekord mingid tehasetöölised. Nagu prantslased, kes peavad pidevalt protestima:)
Meenus veel, et pea igas linnas olen näinud kommunistliku partei kontorit, tänavatel olid sewptembri alguses sirbi ja vasaraga plakatid, mis kutsusid sotsialistlikule muusikafestivalile. Kommunistlik partei on siin üsna au sees, sest 1974. aastal diktatuuri kukutamise käigus mängisid nad olulist osa. Seega pole ka imelik, et keelekursuste kultuuri puudutavates tundides näidatakse tekste ja pilte KP kodulehelt. Ja mis veel põnevam - mängitakse 70-ndate Portugali eurovisiooni lugusid:) - ok, olgem ausad, need olid ka tõsiselt sügavate tekstidega (millest muidugi teistes maades keegi aru ei saa, nagu ka fado-muusikast), ja keeleõpetaja räägib, et need olid ka viimased tõsiselt head Portugali eurovisiooni lood, mis on ilmselt tõsi;)
Täna oli aga küll üllatus - lõunat sööma minnes olid cantina'de uksed suletud (cantina on selline koht, kus 2€ eest saab 3-käigulise komplekslõuna tänu koolipoolsele toetusele), ukse taga segaduses hispaanlased ja teisedki. Pidi olema avatud 14.15-ni, ca 20 min oli veel sugemiseni aega, mõtlesin, et oh, well, panid kinni siis juba... möödujad rääkisid, et füüsikateaduskonna majas saab süüa, saigi. Probleem lahenes.
Kuid õhtul oli sama lugu, leppisime poolakate ja hispaanlastega õhtusöögi kokku, kuid cantina'd jälle suletud... aru ei saa, küsime möödujatelt... ütlevad vastuseks ühe sõna, millest me aru ei saanud, küsime üle, et äkki inglise keeles, selle peale öeldakse: "Strike". Ongi Euroopa heaoluühiskond?;)
Siis tuli meelde veel, et plakatitega inimesi olen varemgi näinud tänavatel meeleavaldust pidamas, ükskord olid bussijuhid, teinekord mingid tehasetöölised. Nagu prantslased, kes peavad pidevalt protestima:)
Meenus veel, et pea igas linnas olen näinud kommunistliku partei kontorit, tänavatel olid sewptembri alguses sirbi ja vasaraga plakatid, mis kutsusid sotsialistlikule muusikafestivalile. Kommunistlik partei on siin üsna au sees, sest 1974. aastal diktatuuri kukutamise käigus mängisid nad olulist osa. Seega pole ka imelik, et keelekursuste kultuuri puudutavates tundides näidatakse tekste ja pilte KP kodulehelt. Ja mis veel põnevam - mängitakse 70-ndate Portugali eurovisiooni lugusid:) - ok, olgem ausad, need olid ka tõsiselt sügavate tekstidega (millest muidugi teistes maades keegi aru ei saa, nagu ka fado-muusikast), ja keeleõpetaja räägib, et need olid ka viimased tõsiselt head Portugali eurovisiooni lood, mis on ilmselt tõsi;)
Thursday, September 18, 2008
Mis teha kui automaat välismaal kaardi ära sööb...
Täna juhtus selline lugu:
Läksin automaadist raha võtma, panin kaardi automaati, sõna otseses mõttes, sest sellele järgnes kolin ja tunne, et kaart kukkus otse alla. Kätte muidugi kuidagi ei saa, mis on eriti niru lugu, sest suurem osa automaate on siin lihtsalt Multibanco (ehk pankadevaheline süsteem) ja pole kuskile pöörduda ja uut kaart oleks siit päris keeruline teha.
Midagi muud pähe ei tulnud, kui leidsin tüki paberit ja lasin samasse auku kirja, et kui kaardi leiate, palun helistage sellel numbril, sest uut kaarti on mul keeruline saada. Ja helistasin korterinaabrile, et äkki laenab raha söögi jaoks.
Ei läinud mööda 15 minutitki kui juba helistati, et kus ma olen ja kas ma tahan oma kaarti kätte saada:) Päris mitmed asjad töötavad siin ikka ka kiiresti. Ja sain tunnistust ka sellele, et telefonis portugali keelest aru saamisega on ikka veel suured probleemid... mis võiks muidugi teisiti olla, sest järgmisest nädalast kavatsen erinevatel põhjustel võtta portugali keelt, tase 3 (see on pärast tasemeid 1 ja 2:P, paras pirn arvestades, et ca pool aastat tagasi ei osanud veel ühtegi sõna:D)
Muidu läheb vaikselt, järgmise nädala alguses intensiivkeelekursuste eksam ja siis hakkavad "päris ained". Internetti pole ikka saanud, eile käisime naabritega rääkimas, et äkki wifit jagada kuid vastust pole saanud. Veidi on aega vaadata ringi igasugustel tasuta asjadel, mida siin toimub - ja neid on tõesti palju:
- õhtuti fado-kontsertid hoovides (traditsiooniline kitarri saatel laul)
- eile käisin Portugal-Makedoonia korvpallimängul (kah tasuta!)
- sel nädalal esinevad iga päev erinevatel tänavatel kuulutuse järgi maailmakuulsad mustkunstnikud Maagia Festivali raames, sinna kohe jooksengi praegu...
Adeus! Até logo!
Läksin automaadist raha võtma, panin kaardi automaati, sõna otseses mõttes, sest sellele järgnes kolin ja tunne, et kaart kukkus otse alla. Kätte muidugi kuidagi ei saa, mis on eriti niru lugu, sest suurem osa automaate on siin lihtsalt Multibanco (ehk pankadevaheline süsteem) ja pole kuskile pöörduda ja uut kaart oleks siit päris keeruline teha.
Midagi muud pähe ei tulnud, kui leidsin tüki paberit ja lasin samasse auku kirja, et kui kaardi leiate, palun helistage sellel numbril, sest uut kaarti on mul keeruline saada. Ja helistasin korterinaabrile, et äkki laenab raha söögi jaoks.
Ei läinud mööda 15 minutitki kui juba helistati, et kus ma olen ja kas ma tahan oma kaarti kätte saada:) Päris mitmed asjad töötavad siin ikka ka kiiresti. Ja sain tunnistust ka sellele, et telefonis portugali keelest aru saamisega on ikka veel suured probleemid... mis võiks muidugi teisiti olla, sest järgmisest nädalast kavatsen erinevatel põhjustel võtta portugali keelt, tase 3 (see on pärast tasemeid 1 ja 2:P, paras pirn arvestades, et ca pool aastat tagasi ei osanud veel ühtegi sõna:D)
Muidu läheb vaikselt, järgmise nädala alguses intensiivkeelekursuste eksam ja siis hakkavad "päris ained". Internetti pole ikka saanud, eile käisime naabritega rääkimas, et äkki wifit jagada kuid vastust pole saanud. Veidi on aega vaadata ringi igasugustel tasuta asjadel, mida siin toimub - ja neid on tõesti palju:
- õhtuti fado-kontsertid hoovides (traditsiooniline kitarri saatel laul)
- eile käisin Portugal-Makedoonia korvpallimängul (kah tasuta!)
- sel nädalal esinevad iga päev erinevatel tänavatel kuulutuse järgi maailmakuulsad mustkunstnikud Maagia Festivali raames, sinna kohe jooksengi praegu...
Adeus! Até logo!
Thursday, September 11, 2008
Cerveja e tudo
Istun siin mcdonaldsis intenetis (üks väheseid kohti, kus on wifi kui pole ülikooli passwordi, mida mul veel pole) ja mõtlen, et peaks millestki kirjutama:) Esimesed üllatused on möödas, teistmoodi aja kulgemine enam ei häiri. Võiks kirjutada sellest, et siin müüakse mcdonaldsis õlut ja seina peal on keraamilistest plaatidest suur pilt põllul rasket tööd tegevast inimestest (päris hea kontrast vs. kiirtoit...), aga tahan kirjutada hoopis sellest, mis on mind siin positiivselt üllatunud ja millest oleks Eestis õppida.
Aga kõigepealt mõned faktid... Coimbra Ülikool on Euroopa ja maailma 10 vanima hulgas, asutatud 13. sajandil. Seega on suurem osa traditsioone ja üritusi väga vanad. Päris üliõpilaselu pole veel näinud, sest portugallased ei ole veel kohale jõudnud, kohal vaid erasmused ja brasiillased, sest loengud hakkavad alles 15. või 22. septembril (või hoopis hiljem, sest keegi veel ei tea:P). Seni mul keelekursused 30. septembrini, mis on kuni 8 h päevas.
Pildi andmiseks veel: linnas on 100 000 elanikku ning ca 30-40 000 üliõpilast ehk siis sama suur kui Tartu, ainult üliõpilasi pea 2x rohkem. Kortereid on palju saada, üüritakse tavaliselt välja tubade kaupa. Mis toobki mind juba positiivsete punktide juurde, millest tahtsin kirjutada... :)
1) Korteri leidmine on imelihtne tänu sellele, et ülikool pakub teenust, kus kogub kokku kõikide korterite kuulutused, kontrollib üle seisukorra ning saadavuse ja jagab 1 euro eest raamatuid kõigi pakkumiste ja linna kaardiga (updatetakse iga paari päeva tagant)
2) Kõikide linnakodaniku jaoks vajalike teenuste vastuvõtupunktid on koondatud ühte majja – Loja da Cidadão ehk „kodanike pood“ (elanike ja autode registreerimistest kuni gaasi ja elektriarvete maksmiseni ja politseiteenusteni), iga teenuse jaoks on lett järjekorranumbritega. Kõigi teenuste jaoks on üks ja sama sulgemisaeg kui sulgub terve maja.
3) Ühistranspordipileti ühtne süsteem ja mitme korra (3x, 6x, 11x komposteerimisega) piletid pole ilmselt suureks uudiseks, kuid samad piletid toimivad ka liftides alumise ja ülemise linna vahel ja mõnes muuseumis (Coimbra on siiski ka mägine linn ja turistilinn, miks ei võiks samamoodi olla ka Tallinnas või Tartus turistide jaoks või Toompeale-Toomemäele saamiseks)
4) Erasmustel on võimalik saada erinevate operaatorite spets Erasmus-SIM kaart, millega on teistele Erasmustele sõnumite saatmine tasuta ja helistamine väga odav:) Ei usu, et see pakkumine on ainult Coimbra, arva, et nati laiem, aga kes teab. Igatahes, mulle hea ja Eestis võiksid ka operaatorid midagi sellist pakkuda (nt. sama ülikooli kõik tudengid vms kui Erasmuste kliendibaas on liiga väike...)
Järgmiste nädalate jooksul saan loodetavasti kas interneti koju või mailikonto ja passwordi, nii et proovin blogi jätkata.
Ja veel, mis unustasin: tänasest on mul uus nr. (ka nende jaoks, kellele juba andsin numbri: +351 91 077 1133, Erasmus-pakett:P)
Btw, vaade koduaknast: http://www.new.facebook.com/photo.php?pid=1363336&l=9c803&id=665584119
Aga kõigepealt mõned faktid... Coimbra Ülikool on Euroopa ja maailma 10 vanima hulgas, asutatud 13. sajandil. Seega on suurem osa traditsioone ja üritusi väga vanad. Päris üliõpilaselu pole veel näinud, sest portugallased ei ole veel kohale jõudnud, kohal vaid erasmused ja brasiillased, sest loengud hakkavad alles 15. või 22. septembril (või hoopis hiljem, sest keegi veel ei tea:P). Seni mul keelekursused 30. septembrini, mis on kuni 8 h päevas.
Pildi andmiseks veel: linnas on 100 000 elanikku ning ca 30-40 000 üliõpilast ehk siis sama suur kui Tartu, ainult üliõpilasi pea 2x rohkem. Kortereid on palju saada, üüritakse tavaliselt välja tubade kaupa. Mis toobki mind juba positiivsete punktide juurde, millest tahtsin kirjutada... :)
1) Korteri leidmine on imelihtne tänu sellele, et ülikool pakub teenust, kus kogub kokku kõikide korterite kuulutused, kontrollib üle seisukorra ning saadavuse ja jagab 1 euro eest raamatuid kõigi pakkumiste ja linna kaardiga (updatetakse iga paari päeva tagant)
2) Kõikide linnakodaniku jaoks vajalike teenuste vastuvõtupunktid on koondatud ühte majja – Loja da Cidadão ehk „kodanike pood“ (elanike ja autode registreerimistest kuni gaasi ja elektriarvete maksmiseni ja politseiteenusteni), iga teenuse jaoks on lett järjekorranumbritega. Kõigi teenuste jaoks on üks ja sama sulgemisaeg kui sulgub terve maja.
3) Ühistranspordipileti ühtne süsteem ja mitme korra (3x, 6x, 11x komposteerimisega) piletid pole ilmselt suureks uudiseks, kuid samad piletid toimivad ka liftides alumise ja ülemise linna vahel ja mõnes muuseumis (Coimbra on siiski ka mägine linn ja turistilinn, miks ei võiks samamoodi olla ka Tallinnas või Tartus turistide jaoks või Toompeale-Toomemäele saamiseks)
4) Erasmustel on võimalik saada erinevate operaatorite spets Erasmus-SIM kaart, millega on teistele Erasmustele sõnumite saatmine tasuta ja helistamine väga odav:) Ei usu, et see pakkumine on ainult Coimbra, arva, et nati laiem, aga kes teab. Igatahes, mulle hea ja Eestis võiksid ka operaatorid midagi sellist pakkuda (nt. sama ülikooli kõik tudengid vms kui Erasmuste kliendibaas on liiga väike...)
Järgmiste nädalate jooksul saan loodetavasti kas interneti koju või mailikonto ja passwordi, nii et proovin blogi jätkata.
Ja veel, mis unustasin: tänasest on mul uus nr. (ka nende jaoks, kellele juba andsin numbri: +351 91 077 1133, Erasmus-pakett:P)
Btw, vaade koduaknast: http://www.new.facebook.com/photo.php?pid=1363336&l=9c803&id=665584119
Tuesday, July 22, 2008
Implicit egotism
Ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga pikemalt saab lugeda sellest siit nähtusest artiklist. Sattusin mõnda aega tagasi peale - sisuliselt ütleb, et inimese nimi mõjutab märgatavalt tema elukäiku - näiteks valivad USA-s proportsionaalselt liiga paljud Denise'd ja Dennised hambaarsti karjääri (dentist) ja Laurad ja Lawrence'd advokaatideks (lawyer).
Esialgu hakkasin naerma, kuid siis mõtlesin oma kursuse riiakatele - eesti keeles siis majandus - 2 x Madli, Madis, Mikk, perekonnanimed Madissoon, Mallene, Muskina, hmm... 7/12, no pole hullu, ikka juhtub aga... inglise keeles economy - Egon, Eeva... juba 9/12. Et kolm tükki meist sattus majandusse juhuslikult ja sellepärast oligi Madli Eesti populaarseim tütarlapsenimi? Ja nendest kolmest mina edasi täiesti juhuslikult psühholoogiasse - leidsin artikli pärast sinna minekut.
Milleks selline teema praegu? - aga sellepärast, et Portugali lühend või domeen või mis iganes - .pt - annab kokku päris kenad initsiaalid ;)
Esialgu hakkasin naerma, kuid siis mõtlesin oma kursuse riiakatele - eesti keeles siis majandus - 2 x Madli, Madis, Mikk, perekonnanimed Madissoon, Mallene, Muskina, hmm... 7/12, no pole hullu, ikka juhtub aga... inglise keeles economy - Egon, Eeva... juba 9/12. Et kolm tükki meist sattus majandusse juhuslikult ja sellepärast oligi Madli Eesti populaarseim tütarlapsenimi? Ja nendest kolmest mina edasi täiesti juhuslikult psühholoogiasse - leidsin artikli pärast sinna minekut.
Milleks selline teema praegu? - aga sellepärast, et Portugali lühend või domeen või mis iganes - .pt - annab kokku päris kenad initsiaalid ;)
Friday, April 18, 2008
Tuesday, April 15, 2008
Portugal jääb minu jaoks sügisel ära
... nii ütles eile üks ühelauseline lühike mail. Järelikult, nagu ma varemgi pidevalt mõelnud olen, pole mõtet laialt kuulutada midagi, enne kui kõik täiesti selge/lõpuni viidud/kindel jne on. Ka siis kui olen juttudest kuulnud, et kahele kohale on vaid kaks kandidaati...
Mõnes mõttes on kahju raisatud enda ressursist keele õppimisele, mida küll reisil vaja läks. Sest üldiselt on Portugal ikkagi mõttetu(lt väike) maa, millega vaevalt, et hiljem muidu pikemalt pistmist on. Nii et tuleks see keeleoskus viia ikkagi Brasiiliasse, mis poleks üldsegi halb mõte:) mmm.. šokolaaditüdrukud.. Või siis peaks mõneks ajaks külastama Aafrika tõusvaid tähti Angolat ja Ekvatoriaal-Ginead, kuhu Euroopa lennukompaniid üksteise võidu uusi liine avavad.
Äkki oli see hoopis hea, et Portugali mind ei valitud;)
Mõnes mõttes on kahju raisatud enda ressursist keele õppimisele, mida küll reisil vaja läks. Sest üldiselt on Portugal ikkagi mõttetu(lt väike) maa, millega vaevalt, et hiljem muidu pikemalt pistmist on. Nii et tuleks see keeleoskus viia ikkagi Brasiiliasse, mis poleks üldsegi halb mõte:) mmm.. šokolaaditüdrukud.. Või siis peaks mõneks ajaks külastama Aafrika tõusvaid tähti Angolat ja Ekvatoriaal-Ginead, kuhu Euroopa lennukompaniid üksteise võidu uusi liine avavad.
Äkki oli see hoopis hea, et Portugali mind ei valitud;)
Friday, April 4, 2008
Copacabana koige valgem inimene
Riost [hiu] ka paar sona:)
Pean tunnistama, et Copacabana-Ipanema-Leblon valmistasid moningase pettumuse. Vahemalt nadala sees, kui seal kaisin. Inimesi oli vahe, nendest ka pooled pensionaridest turistid, palju ringi sebivaid koiksugu kraami myyjaid. Turvalisusega onneks probleeme ei olnud paevasel ajal.
Kyll aga ylejaanud Riost, taksojuhid ja muud autojuhid oositi punase tule taga ei peatu, sest on palju car-jackinguid (nyyd on vaid hoo maha votmine ka seadusega lubatud), rohelise tule korral laseb taksojuht igal ristmikul signaali, et teised oigel ajal pidama saaksid. Oisel ajal pangaautomaadi juurde minnes votab taksojuht tagaistmelt turvamiseks valja meetripikkuse metallkurika, mida pidavat tihti ka vaja minema, sest "hei, gringo, gimme money" tyybid on oositi just sinna kogunenud. Nii et pimedas ei yksi ega vaiksema grupiga jala hasti ringi ei liigu, isegi monesajaks meetriks.
Paevasel ajal on Rio muidugi superilus, ainult turiste on liiga palju (onneks nad hirmkallitest Kristuse kujust, Pao de Acucarist ning randadest tavaliselt kaugemale ei joua, ning naiteks 120 aastat vana trammiga saab eeslinnadesse vaid 7 krooni eest soita). Ning kui kysite, mis linn mulle koige parema mulje jattis, siis on selleks ikka vist Sao Luis, sest turistidest kubisevatest kohtadest tahan pigem eemale hoida ning oositi voiks ka linna vaadata muudmoodi kui taksoaknast.
Tahtsin mone pildi ka yles panna - ka Madise soovidele vastavalt:) - aga miskiparast ei onnestu, akki Eestist saa paremini.
Pean tunnistama, et Copacabana-Ipanema-Leblon valmistasid moningase pettumuse. Vahemalt nadala sees, kui seal kaisin. Inimesi oli vahe, nendest ka pooled pensionaridest turistid, palju ringi sebivaid koiksugu kraami myyjaid. Turvalisusega onneks probleeme ei olnud paevasel ajal.
Kyll aga ylejaanud Riost, taksojuhid ja muud autojuhid oositi punase tule taga ei peatu, sest on palju car-jackinguid (nyyd on vaid hoo maha votmine ka seadusega lubatud), rohelise tule korral laseb taksojuht igal ristmikul signaali, et teised oigel ajal pidama saaksid. Oisel ajal pangaautomaadi juurde minnes votab taksojuht tagaistmelt turvamiseks valja meetripikkuse metallkurika, mida pidavat tihti ka vaja minema, sest "hei, gringo, gimme money" tyybid on oositi just sinna kogunenud. Nii et pimedas ei yksi ega vaiksema grupiga jala hasti ringi ei liigu, isegi monesajaks meetriks.
Paevasel ajal on Rio muidugi superilus, ainult turiste on liiga palju (onneks nad hirmkallitest Kristuse kujust, Pao de Acucarist ning randadest tavaliselt kaugemale ei joua, ning naiteks 120 aastat vana trammiga saab eeslinnadesse vaid 7 krooni eest soita). Ning kui kysite, mis linn mulle koige parema mulje jattis, siis on selleks ikka vist Sao Luis, sest turistidest kubisevatest kohtadest tahan pigem eemale hoida ning oositi voiks ka linna vaadata muudmoodi kui taksoaknast.
Tahtsin mone pildi ka yles panna - ka Madise soovidele vastavalt:) - aga miskiparast ei onnestu, akki Eestist saa paremini.
Tuesday, April 1, 2008
See mis unustasin kirjutada
Kui aega vahe, juhtub ikka nii, et midagi jaab kirjutamata. Ehk siis selle postitusega taiendan. Eile ohtul joudsin Riosse, ringi vaadata pole veel joundud.
Enivei, kliima kohta peamine ja koige monusam muutus ei ole satikad, vaid see, et saab tanaval ringi jalutada ilma, et momentaalselt higine oleks ning tunneks et on viimane aeg just selga pandud sarki vahetada. Samas kui viham sajab, sajab nyyd pool paeva, mitte ei loppe ara 5-10 minutiga.
Roovimiste kohta tahtsin kirjutada hoopis, et see juhtum pani asjadele hoopis teisiti vaatama. Varem ameeriklaste raamatut lugedes, et yksi jalutada pimedas on nii ebaturvaline, vottis veidi naerma. Nyyd saan aru kyll, mida moeldakse selle all, et takso eest makstes maksad turvalisuse eest. Sest ykskoik kui hasti kotis oma raha ja vaartasjad varaste eest ara pakkida, siis kui keegi votab valja noa ja annab marku, et kott siia, siis pole ju vahet, kus see on. Nii et voimalikult vahe ja vaid hadavajalikke asju kaasas tassida vaid.
Btw, meil laks veel hasti. São Luíses nagime venetsueela tyypi, kellega saime tuttavaks Santarém-Belém laeval. Tal oli kotist varastatud 3000 reaali (ca 20 000 krooni), mida ta plaanis kogu pikaks Brasiilia-Uruguai-Argentiina reisiks. Miks tal see sularahana kaasas oli ja kohas kus selle katte sai, seda ei saanudki lopuni aru, sest suhtlesime portugali keeles. Igatahes sai talle natuke soogiraha antud. Ise raakis ta, et ei tea, mis edasi saab, aga paari paeva parast peaks president Hugo Chaves isiklikult kylastama Maranhão osariiki ning tal on juba kokku lepitud kohtumine osariigi kuberneriga ning presidendiga, et arutada, kuidas teda aidata saaks (vau!)
Jalgpallist - sellest ei saa ju kirjutamata jatta. Paris mitmes kohas olen nainud keset tanavat kahe soidurea vahel telekaid, millest on inimesed samal ajal vaadanud telenovellasid (Santarém) voi siis jalgpalli (Manaus). Manauses kuulasime autos raadiost jalgpalli, misjarel auto peatus ning koik inimesed k.a. mina tormasid jarsku teleka ette varavat vaatama. Esimesel hetkel ei saanudki aru, kuhu oli kiire...
Nyyd aga Ipanema tydrukut otsima;)
Enivei, kliima kohta peamine ja koige monusam muutus ei ole satikad, vaid see, et saab tanaval ringi jalutada ilma, et momentaalselt higine oleks ning tunneks et on viimane aeg just selga pandud sarki vahetada. Samas kui viham sajab, sajab nyyd pool paeva, mitte ei loppe ara 5-10 minutiga.
Roovimiste kohta tahtsin kirjutada hoopis, et see juhtum pani asjadele hoopis teisiti vaatama. Varem ameeriklaste raamatut lugedes, et yksi jalutada pimedas on nii ebaturvaline, vottis veidi naerma. Nyyd saan aru kyll, mida moeldakse selle all, et takso eest makstes maksad turvalisuse eest. Sest ykskoik kui hasti kotis oma raha ja vaartasjad varaste eest ara pakkida, siis kui keegi votab valja noa ja annab marku, et kott siia, siis pole ju vahet, kus see on. Nii et voimalikult vahe ja vaid hadavajalikke asju kaasas tassida vaid.
Btw, meil laks veel hasti. São Luíses nagime venetsueela tyypi, kellega saime tuttavaks Santarém-Belém laeval. Tal oli kotist varastatud 3000 reaali (ca 20 000 krooni), mida ta plaanis kogu pikaks Brasiilia-Uruguai-Argentiina reisiks. Miks tal see sularahana kaasas oli ja kohas kus selle katte sai, seda ei saanudki lopuni aru, sest suhtlesime portugali keeles. Igatahes sai talle natuke soogiraha antud. Ise raakis ta, et ei tea, mis edasi saab, aga paari paeva parast peaks president Hugo Chaves isiklikult kylastama Maranhão osariiki ning tal on juba kokku lepitud kohtumine osariigi kuberneriga ning presidendiga, et arutada, kuidas teda aidata saaks (vau!)
Jalgpallist - sellest ei saa ju kirjutamata jatta. Paris mitmes kohas olen nainud keset tanavat kahe soidurea vahel telekaid, millest on inimesed samal ajal vaadanud telenovellasid (Santarém) voi siis jalgpalli (Manaus). Manauses kuulasime autos raadiost jalgpalli, misjarel auto peatus ning koik inimesed k.a. mina tormasid jarsku teleka ette varavat vaatama. Esimesel hetkel ei saanudki aru, kuhu oli kiire...
Nyyd aga Ipanema tydrukut otsima;)
Sunday, March 30, 2008
Kliima muutus
Pole kirjutanud vahepeal. Sellepãrast, et olen õige mitu (vist 4) pãeva veetnud enamjaolt laevades ning kylastanud suhteliselt suletud community'sid. Ekvatoriaalsest kliimast olen vãlja saanud, troopilisse, st palmid, mangod, kõik muu on ikka ymberringi, kohalikke puuvilju on kyll vãhem pakkuda, aga see-eest ei kiusa oositi ka enam sããsed ja muud satikad, ning saab juba ka veidi magada.
Proovin midagi kirja panna, enne kui ãra unustan ning internetikohvik kinni pannakse. Praegu olen yhes vãikelinnas nimega Barreirinhas suhteliselt Atlandi ookeani ããres, Maranhão osariigis. See linn on veel teega yhendatud, aga teisel pool jõge asuvasse linna ossa teesid ei vii, sinna saab vaid yler jõe praamiga, mis viib ka autosid yle (rahvusparki ekskursioonile). Linn on ca 4 tunni bussisõidu kaugusel osariigi pealinnast São Luisest, mis jãttis eile õhtul saabudes vãga võimsa mulje - suurem osa vanadest majadest on korda tehtud ning Brasiilia reggae-pealinnana tuntud linnas kãis kogu vanalinnas yks suur-suur pidu - tñavanurkadel elab reggae (või peaksin siin ytlema "hege"), samba ja muu aafrika stiilis muusika, kõik baarid tñavaterassidega avatud, mitmekorruselised tantsuklubis, mis tãidavad muusikaga terve tãnava.
Teine suletud community, kus kãisin, oli Amazonase suudmes Marajó saar, pããseb ka ainult laeva või paadiga (3 h Belémist), peaks olema maailma suurim siseveekogu saar, pindala on sama suur kui Eesti. Kohalikud eriti muu maailmaga kokku ei puutu, va võõrustavad nãdalavahetustel Belémi pãevitajaid. Saar on nagu India - pyhvlid tãnavatel vabalt ringi jooksmas, isegi politsei ratsutab pyhvlitel (seda nãeb kyll vaid nãdalavahetustel), pyhvliliha ning -juustu pakutakse aga kyll.
Belémist ka paar sõna. Ilus linn, eriti kesklinn, kuigi ei jããnud aega pikalt tutvuda. Jõeããrne promenaad on vanadest laohoonetest tehtud muuseumideks, kaubanduskeskusteks jm-ks ning ãra valgustatud, nii et on vãga meeldiv liikuda. Ning jããtisevalik vãtab silmad kirjuks. Siiski õnnestus pool 5 oosel laeva peale minnes kohtuda "noameestega" (k~isime mooda tuttavat teed, ning minna tuli vaid paarsada meetrit). Muidugi on reaktsiooniks kohe jooksu panna, seda ma ka tegin, Jan kahjuks nii kiire ei olnud ning jãi ilma kotist mñede riiete ja lennupiletitega, samuti kaotas ãra telefoni. Õnneks ei saanud nad saagiks midagi vããrtuslikku ning panid ka ise kohe jooksu kui kott kães. Ning mñe minuti pãrast saime politseiauto tagaistmel kõik sadamalãhised urkad taskulambiga yle vaadata. Neid tyype siiski ei leidnud (right, nagu Kasahstaniski, on ka siin koik ju nii yhe nãoga:P).
Proovin midagi kirja panna, enne kui ãra unustan ning internetikohvik kinni pannakse. Praegu olen yhes vãikelinnas nimega Barreirinhas suhteliselt Atlandi ookeani ããres, Maranhão osariigis. See linn on veel teega yhendatud, aga teisel pool jõge asuvasse linna ossa teesid ei vii, sinna saab vaid yler jõe praamiga, mis viib ka autosid yle (rahvusparki ekskursioonile). Linn on ca 4 tunni bussisõidu kaugusel osariigi pealinnast São Luisest, mis jãttis eile õhtul saabudes vãga võimsa mulje - suurem osa vanadest majadest on korda tehtud ning Brasiilia reggae-pealinnana tuntud linnas kãis kogu vanalinnas yks suur-suur pidu - tñavanurkadel elab reggae (või peaksin siin ytlema "hege"), samba ja muu aafrika stiilis muusika, kõik baarid tñavaterassidega avatud, mitmekorruselised tantsuklubis, mis tãidavad muusikaga terve tãnava.
Teine suletud community, kus kãisin, oli Amazonase suudmes Marajó saar, pããseb ka ainult laeva või paadiga (3 h Belémist), peaks olema maailma suurim siseveekogu saar, pindala on sama suur kui Eesti. Kohalikud eriti muu maailmaga kokku ei puutu, va võõrustavad nãdalavahetustel Belémi pãevitajaid. Saar on nagu India - pyhvlid tãnavatel vabalt ringi jooksmas, isegi politsei ratsutab pyhvlitel (seda nãeb kyll vaid nãdalavahetustel), pyhvliliha ning -juustu pakutakse aga kyll.
Belémist ka paar sõna. Ilus linn, eriti kesklinn, kuigi ei jããnud aega pikalt tutvuda. Jõeããrne promenaad on vanadest laohoonetest tehtud muuseumideks, kaubanduskeskusteks jm-ks ning ãra valgustatud, nii et on vãga meeldiv liikuda. Ning jããtisevalik vãtab silmad kirjuks. Siiski õnnestus pool 5 oosel laeva peale minnes kohtuda "noameestega" (k~isime mooda tuttavat teed, ning minna tuli vaid paarsada meetrit). Muidugi on reaktsiooniks kohe jooksu panna, seda ma ka tegin, Jan kahjuks nii kiire ei olnud ning jãi ilma kotist mñede riiete ja lennupiletitega, samuti kaotas ãra telefoni. Õnneks ei saanud nad saagiks midagi vããrtuslikku ning panid ka ise kohe jooksu kui kott kães. Ning mñe minuti pãrast saime politseiauto tagaistmel kõik sadamalãhised urkad taskulambiga yle vaadata. Neid tyype siiski ei leidnud (right, nagu Kasahstaniski, on ka siin koik ju nii yhe nãoga:P).
Monday, March 24, 2008
Hakkab juba meeldima...
Ma ikka Santarémis. Pãris võimas on siin ikka tegelikult. Eile internetipunktist vãlja minnes oli terve linn muusikat tãis. Kirikus lauldi koos koori ja orkestriga kõval hããlel Santa Semana ja lihavõtete puhul laule ning peeti jutlust. Kuidas sinna sattusin? - lihtsalt, nagu paljudel poodidel, pole ka kirikutel siinkandis uksi (on vaid metallist allalastavad vãravad - ja kiriku puhul ei mãletagi, mis tãpselt oli), nii et sai vabalt uksele uudistama minna ja edasi pingile istuda. Ning edasi koguneb kogu linn jõeããrsele promenaadile, kus lastakse autodest yksteise võidu muusikat. Nyyd sain ka teada, miks Lonely Planetis Santarémi õõelu kohta tyhi koht oli - sest kõik ongi promenaadil.
Hommikul hotelli vahetades tutvusime National Geographicu Amazonase regiooni reporteriga, kes pyhapãevase pãevaga ei osanud midagi muud teha kui minna randa (jah, yleujutatud randa - aga see ei hãirinud kedagi - ujumise pealt sai puude otsa turnida ning rannatoolid olid kõik jalgupidi vees, seal, kus varem liiv oli. Eilsed yleujutatud kohad olid tãnaseks pea ãra kuivanud, kuigi siin-seal olid autod ja dziibid mudasse kinni jããnud. Ning õhtu lõpuks kohalikule kontsert-diskole Manause esinejatega - esimesena avaldasid muljet kohalike tantsud - tõepoolest puusad ja tagumikud liiguvad uskumatult kiiresti, aga ka muud piruetid ja saltod kuuluvad sinna juurde. Teiseks panin tãhele, et enamvãhem kõik laulud sisaldasid sõnu Amazonas, Pará või Manaus, ja siis sain teada, et see ongi hoopis vaid kohalik tantsustiil. Igatahes Youtubes peaks selle yles otsima ning siis vãlja nãitamiseks panema. Promenaadil muidugi linna tagasi jõudes kãis ka pidu promenaadil muidugi ja kestab veel kaua.
Veel yks põnev asi Santarémis on mootorrattad, mida on ilmselt rohkem kui autosid. Kõige kiirem ja mugavam transpordivahend on samuti mototaxi, mis viib 2-3 reaali (15-21 krooni eest) eest linnas kuhu iganes.
Homme pakkus NG reporter vãlja kyllakutse dzunglimajja kalapyygi jm-ga, aga jube raske on ãra õelda-mõelda, see tãhendaks programmist veel pãeva-kahe võrra maha jããmist ja millegi muu ãra jãtmist, et Sao Luisest lennuki peale jõuda.
Hommikul hotelli vahetades tutvusime National Geographicu Amazonase regiooni reporteriga, kes pyhapãevase pãevaga ei osanud midagi muud teha kui minna randa (jah, yleujutatud randa - aga see ei hãirinud kedagi - ujumise pealt sai puude otsa turnida ning rannatoolid olid kõik jalgupidi vees, seal, kus varem liiv oli. Eilsed yleujutatud kohad olid tãnaseks pea ãra kuivanud, kuigi siin-seal olid autod ja dziibid mudasse kinni jããnud. Ning õhtu lõpuks kohalikule kontsert-diskole Manause esinejatega - esimesena avaldasid muljet kohalike tantsud - tõepoolest puusad ja tagumikud liiguvad uskumatult kiiresti, aga ka muud piruetid ja saltod kuuluvad sinna juurde. Teiseks panin tãhele, et enamvãhem kõik laulud sisaldasid sõnu Amazonas, Pará või Manaus, ja siis sain teada, et see ongi hoopis vaid kohalik tantsustiil. Igatahes Youtubes peaks selle yles otsima ning siis vãlja nãitamiseks panema. Promenaadil muidugi linna tagasi jõudes kãis ka pidu promenaadil muidugi ja kestab veel kaua.
Veel yks põnev asi Santarémis on mootorrattad, mida on ilmselt rohkem kui autosid. Kõige kiirem ja mugavam transpordivahend on samuti mototaxi, mis viib 2-3 reaali (15-21 krooni eest) eest linnas kuhu iganes.
Homme pakkus NG reporter vãlja kyllakutse dzunglimajja kalapyygi jm-ga, aga jube raske on ãra õelda-mõelda, see tãhendaks programmist veel pãeva-kahe võrra maha jããmist ja millegi muu ãra jãtmist, et Sao Luisest lennuki peale jõuda.
Sunday, March 23, 2008
Keegi mulle paadiga jãrele ei viitsi tulla?:P
Kirjutan praegu Amazonase ããrest linnast nimega Santarém . Ei ole siin nii meeldiv midagi, kuigi vãljas 30+ kraadi. Sest, iga mõne aja tagant tuleb ca 10-minutiline paks paduvihm ning niiskus on meeletu. Rannad on vee all (bangalote tipud on nãha vaid ning teed on osalt nii yle ujutatud, et bussil on raske teel pysida ning lombist pritsib vett bussist kõrgemale).
Selja taga on yks 40-tunnine paadireis ning teine on veel ees. Või õigemini mõtlesin hommikul paadile minna, aga selgus, et on pyhad ning ykski paat ei vãlju kaks pãeva. Nii et ootan paati pyhade tõttu, mille eest Manausest suutsin ãra sõita (seal õeldi ka juba, et enne esmaspãeva paat ei vãlju, aga kaks tundi enne vimast paati kohale minnes (yldiselt peab 2-3 tundi varem kohale olema, sest siis hakatakse kaupa peale laadima), õnnestus siiski lãbirããkimise "kaks viimast piletit" saada. Polnud aega muretseda toitu või vett, ega maca-sid (ehk võrkkiige moodi magamisaluseid, mille kohta viimase kiiruga laevamehed ytlesid, et "tudo includo" ning macad tõid lisaraha eest). Jan, kellega koos reisin, kurtis, et loodab, et kiirustades ei teinud me viga. Ma rahustasin maha, et ega see ei saa olla hullem kui Hiina rong. Tõepoolest, vaid vãga vãhe kohti saavad olla Hiina rongist hullemad:)
Paat ise on kolmekorruseline - alumised kaks korrust on maca-kohad, paksult rahvast t~is rippuvad macad on mitmes kihis, inimesed magavad sisuliselt yksteise peal. Esimesel korrusel on veel mootor (selle kohal pole hea magada, sest on myra) ning kaubaluuk (isegi veel hullem, sest meie "viimasest kahest kohast" aeti meid vahepeatustest mitmeid kordi yles, et kylmkappe, mootorrattaid, metalllatte vms kaldale viia. Teisel korrusel sama tihedalt inimesi, aga tãpselt ei tea, ei ole ju proovinud. Proovime jãrgi sõidul Belémi;) Kolmandal korrusel on lahtise katuse all disko kõva muusikaga (sama plaat terve sõidu aja), aga et yksikuid ja/või lasteta tydrukuid laeva peal ei sõida, on põranda ããres mehi tãis toolid ja pingid, kes vaatavad naisi telekast.
Seda ka veel, et samasid eestlasi nãgin Argentiinas ka... Hãid pyhi kõigile, mis iganes need ka poleks!
Selja taga on yks 40-tunnine paadireis ning teine on veel ees. Või õigemini mõtlesin hommikul paadile minna, aga selgus, et on pyhad ning ykski paat ei vãlju kaks pãeva. Nii et ootan paati pyhade tõttu, mille eest Manausest suutsin ãra sõita (seal õeldi ka juba, et enne esmaspãeva paat ei vãlju, aga kaks tundi enne vimast paati kohale minnes (yldiselt peab 2-3 tundi varem kohale olema, sest siis hakatakse kaupa peale laadima), õnnestus siiski lãbirããkimise "kaks viimast piletit" saada. Polnud aega muretseda toitu või vett, ega maca-sid (ehk võrkkiige moodi magamisaluseid, mille kohta viimase kiiruga laevamehed ytlesid, et "tudo includo" ning macad tõid lisaraha eest). Jan, kellega koos reisin, kurtis, et loodab, et kiirustades ei teinud me viga. Ma rahustasin maha, et ega see ei saa olla hullem kui Hiina rong. Tõepoolest, vaid vãga vãhe kohti saavad olla Hiina rongist hullemad:)
Paat ise on kolmekorruseline - alumised kaks korrust on maca-kohad, paksult rahvast t~is rippuvad macad on mitmes kihis, inimesed magavad sisuliselt yksteise peal. Esimesel korrusel on veel mootor (selle kohal pole hea magada, sest on myra) ning kaubaluuk (isegi veel hullem, sest meie "viimasest kahest kohast" aeti meid vahepeatustest mitmeid kordi yles, et kylmkappe, mootorrattaid, metalllatte vms kaldale viia. Teisel korrusel sama tihedalt inimesi, aga tãpselt ei tea, ei ole ju proovinud. Proovime jãrgi sõidul Belémi;) Kolmandal korrusel on lahtise katuse all disko kõva muusikaga (sama plaat terve sõidu aja), aga et yksikuid ja/või lasteta tydrukuid laeva peal ei sõida, on põranda ããres mehi tãis toolid ja pingid, kes vaatavad naisi telekast.
Tãna aga polnud sadamas piletite osas kellegiga rããkidagi, sest kõik piletimyygi luugid olid kinni. Siiski on Santarém veidi toredam kui Manaus (0,4 mln inimest vs 2 mln inimest). Ja yldse selgub siin, et kõik linnad peale Santarémi on Eestist suuremad, saime teada, et Belém Amazonase suudmes ei olegi 1,2 mln elanikku vai juba 3 mln elanikku ning tundide viisi bussiga linnas ringi sõita pole mingi kysimus. Vahemaad on siin yldse teised - "uu, oled siin ainult 2 pãeva, miks nii vãhe, siin on ymberringi niipalju vaadata" ja "miks te sinna ei lãhe, sinna on ainult 3-4 pãeva sõitu (või 200-300 km)" jne on tavalised.
Tuesday, March 18, 2008
Kujutle...
... suurimat linna, kus oled olnud ning motle sellele, kas linn saab veel suurem olla. Saab kyll :) Sao Paulos on 17 miljonit elanikku (ametlikult + siis veel mitteametlikult kes teab kui palju). Ehk siis 2 Londonit voi 4 Berliini voi 7 Barcelonat. Yhesonaga VÂGA suur.
Selline linn, kus lennujaamast bussiga valesse kohta soites eksled tunde ning satud vaid miljonilisse eeslinna ja mõtled, kas rohkem tahadki nãha, sest oled valel pool jõge mõnikymmend km eemal ning metroojaama sõitmiseks peab ei-tea-kust-kuhu sõitva bussi tee ããres peatama (muito complicado).
Nii et eeslinna hotelli administraator póóras pãris nãost ~ra kui kuulis kysimust, et mis buss viib kesklinna, sest see oli VÂGA ohtlik. Niisiis oli kaks võimalust, kas jããda hotelli ning puhata või võtta kesklinnas mõned caipirinhad julgustuseks. Hmm... Aga muuseas, São Paulos soovitan minna kõige kõrgema maja otsas asuvasse restorani, seal on tõesti head caipirinhad ning suured-suure majad igas suunas kuni horisondini, nii kaugele kui nãeb.
Igas sadamas on ka eestlasi, nii nãgin neid ka juba eile (Argentina piiri ããres Foz do Iguaçú linnas), reisisid mitu nãdalat ringi, k.a. ka Amazonase ããres, kuhu plaanin juba õhtul lennata. Ning seal ootavad Manauses Marlio Luis ja Márcia ning Belemis Livia ja Kadja.
Selline linn, kus lennujaamast bussiga valesse kohta soites eksled tunde ning satud vaid miljonilisse eeslinna ja mõtled, kas rohkem tahadki nãha, sest oled valel pool jõge mõnikymmend km eemal ning metroojaama sõitmiseks peab ei-tea-kust-kuhu sõitva bussi tee ããres peatama (muito complicado).
Nii et eeslinna hotelli administraator póóras pãris nãost ~ra kui kuulis kysimust, et mis buss viib kesklinna, sest see oli VÂGA ohtlik. Niisiis oli kaks võimalust, kas jããda hotelli ning puhata või võtta kesklinnas mõned caipirinhad julgustuseks. Hmm... Aga muuseas, São Paulos soovitan minna kõige kõrgema maja otsas asuvasse restorani, seal on tõesti head caipirinhad ning suured-suure majad igas suunas kuni horisondini, nii kaugele kui nãeb.
Igas sadamas on ka eestlasi, nii nãgin neid ka juba eile (Argentina piiri ããres Foz do Iguaçú linnas), reisisid mitu nãdalat ringi, k.a. ka Amazonase ããres, kuhu plaanin juba õhtul lennata. Ning seal ootavad Manauses Marlio Luis ja Márcia ning Belemis Livia ja Kadja.
Friday, March 7, 2008
No Brasil fala-se português com açúcar
Pass ja viisa käes ja läheb ikkagi reisiblogiks?! :) Ei satu seda aega kätte muidu kirjutamiseks, kui ainult sellise rõõmu jagamiseks..
Üks pilet lõunast jugade äärest vihmametsade päris keskele (oh right, seal on 1,6m elanikuga linn...), teine pilet rannikult liivadüünide vahelt tagasi carioca'de juurde Cidade Maravilhosa'sse.
Vahepeal on 2 nädalat aega, millega midagi ette võtta. Ning seda juba nädala pärast ;)
Üks pilet lõunast jugade äärest vihmametsade päris keskele (oh right, seal on 1,6m elanikuga linn...), teine pilet rannikult liivadüünide vahelt tagasi carioca'de juurde Cidade Maravilhosa'sse.
Vahepeal on 2 nädalat aega, millega midagi ette võtta. Ning seda juba nädala pärast ;)
Subscribe to:
Posts (Atom)