Paljajalu käia on lume peal halb...

Alles eelmine nädal kirjutasin sügisest ja apelsinidest. Nüüd siis talvest ja lörtsist:)

Telekast nägin... Portugalis ka maanteed umbes ja autod kinni. Ainult lund polnud eriti palju ümberringi.

Ja siis isiklikest kogemustest, nädalavahetusel olin põhjas Braga ja Guimarães linnades plaaniga olla ka homme, sest homme riiklik püha, aga ilma tõttu tulin ära juba täna. Linnad on ühed Portugali ilusaimad ning Braga on usukeskus väga vanade katedraalide, muuseumide jne-ga. (Portugalis on lause: Porto töötab, Coimbra õpib, Lissabon valitseb, Braga usub).

Põhi = külm:) nagu sai selgeks... Braga esimeste hetkede jooksul saime kaela rahetormi, reisi tegelikust eesmärgist Guimarãesist Bragasse jõudes aga lörtsi. Ja kuna Portugal peaks ju olema soe maa jne, siis ei olnud mul kindaid, mütse, talvejopet ega midagi kaasas. Õnneks olid sokid, mida sai 3 korda päevas vahetatud ja siis kuskil kiiresti kuvatatud...

Aga põhjus, miks läksime Bragast 3 korda väiksemasse Guimarãesi oli sealne tudengifestival Pinheiro (männipuu), mis tundus juba algselt kuuldud kirjeldusest väga kahtlane - inimesed võtavad maha ühe männipuu, võtavad selle selga, kannavad teise kohta, ja siis hakkab pidu.

Kohale jõudes ja esimest suure trummiga ja punaroheliste mütsidega seltskonda nähes ei osanud midagi oodata, sest jõudsime kl 8 õhtul ja festivali algus, nagu saime teada, oli umbes südaöö. Aga pärast õhtusööki hakkas rahvas külmadele ja vihmastele tänavatele kogunema - ja kõik suurte trummidega (ühte trummi taovad 3-4 inimest, kes võtavad üksteiselt teatud lühikese aja tagant rütmi üle) - ja tagusid sama rütmi - ning hakkas päris soe olla rütmi käes aj inimeste keskel. Rääkimine oli keskväljakutel suhteliselt võimatu ja simpad ('simpa' = 'sem pagar' - baarist lahkumine ilma maksmata) olid lihtsad. Ja siis hakkasime, liikuma kindluse mäe poole, kust pidi rongkäik peal hakkama. Mäkke ei jõudnud, aga vastu tuli rongkäik pullidega - kõigepealt Caesari kostüümis mees kaarikus, mida vedasid pullid, siis veel pullivaguneid loosungitega ja siis lõpuks kaariku peal pikk-pikk männipuu, millele olid oksad jäetud alles vaid kõige tippu. Ja siis ilmatult palju trummimängijaid, kes kõik-kõik samas rütmis. Ja ca 3 tundi rongkäiku läbi linna kiriku kõrvale, kus kopamees oli linna tähtsaim mees, sest kui metsaveomasin oli puu püsti tõstnud, sai kopamees rütmis tegutseda pikka-pikka aega, et mulda ümber ajada ja puu püsti jääks.

Pildid laen varsti juurde...

Puu sai püsti... aga jalad olid väga märjad ja külmad, ja kuna Guimarãesi kõik hostelid oli täis, siis oli meie plaaniks 'fazer direito' (= ehk 'otse peolt') Bragasse hostelisse, kus olid ka kõik meie asjad, aga esimese bussi aega ei teadnud, arvatavasti ca 8-9, sest ka pühapäeva hommik. Ja siis niikaua kui baarid lahti veel olid, püüdsime natuke soojendada jalgu ja vahetada sokke ja siis veel natuke ringi kõndida. Ei olnud mõnus...

Bragasse jõudes sadas tihedat lörtsi, hostelisse helistades selgus, et booking, mille olime reedel teinud, oli ära unustatud (=odavat ööbimist polnud) ja ilma paranemise lootust polnud. Ja kuna buss Coimbrasse oli 15 minuti pärast, tõime taksoga asjad ära ja koju sooja... Nüüd on juba parem (siin on ka soojem:P)